VOLUME 17 - Page 4

22. oktoobril toimus vallamaja saalis Paikuse Valla II Haridukonverents teemal "Meedia - sõber või vaenlane".

Kõigepealt tahan siinkohal tänada lapsevanemaid, kes võimaldasid meil töö korraldada nii, et osaleda said õpetajate kõrval ka õpetaja abid. Teema on meie maja jaoks sel õppeaastal eriti oluline, kuna esimest aastat on tegutsemas meedia töörühm ja tegeleme meedia sisse viimisega lasteaia õppekavasse.

Konverents algas Kuno Erkmanni tervituse ja

Helve Reisenbuki väikese kokkuvõttega eelmise aasta konverentsist "Kes on lapse kasvataja?". Tõdedes, et tänapäeval on lisandunud uus kasvataja - meedia.

Konverentsi teemale kohaselt

saime ka videotervituse osaliseks

Siim Kallase poolt. Kus ta rääkis teises

klassis käivast poisist, kes küsis oma vanaisalt, milliseid arvutimänge tema oma lapsepõlves mängis. Elu on nii palju muutunud, et lapsed ei kujuta seda ilma interneti ja arvutita ettegi. Aga internet üksi ei aita, kui puudub hea haridus, mis aitab mõista netist loetut. Haritud inimesi on raskem mõtetu ja vale informatsiooniga segadusse ajada, sest ka seda leidub internetis.

Esimese ettekande "Saja viieteistkümne aastane laps" tegi kirjanik Leelo Tungal. Ettekande huvitav pealkiri tulenes sellest, et esimene Lasteleht ilmus 1900 aasta detsembris. Oma sõnavõtus tegi ta ülevaate lastele ilmunud ajalehtedest ja -kirjadest kuni tänapäevani välja. Juttu ilmestasid saalis ringlevad ajakirjad. Isiklikult sain äratundmisrõõmu ajakirjast "Laste Rõõm", mille 1927 aasta köidetud väljaanne on vanaisa pärandina ka minu raamaturiiulil. Kindlasti oli kõigil saalis viibinutel, olenevalt vanusest, omad mälestused mõne ajakirjaga.

Kasvatusteadlane Kristi Vinter rääkis sellest, mida teha, et digimaalimast saaks eelkooliealise lapse sõber. Ei tasu loota, et nutividinad ja helendav ekraan üksinda last arendavad. Laps õpib nendega küll väga varakult tegutsema, selle heaks näiteks oli video 9-kuusest lapsest ja kassist, kes mõlemad ühtmoodi tahvelarvutiga toime tulid, kuid erilisi teadmisi see ei andnud. Ainult teadliku juhendamise korral saab meediast lapse arendamise liitlane. Lapsega tuleb ekraanil nähtut arutada, sest lapsel on vähene hulk elukogemusi,

mis aitaks nähtut mõista. Mida väiksem on laps, seda rohkem vajab ekraanil toimuv nn. „pärisellu“

tõlkimist. Selgitamist, mis on päris ja mis mitte, kuidas ja millest on ekraanil nähtav koostatud.

Kindlasti tuleb lastele

selgitada, et reeglid kodus on

teised kui ekraanil ja kõike ei tohi järgi teha, mida ekraanil näed. Meediakasvatus

= teadlik õppimine täiskasvanu suunamisel.

Pärast lõunat kuulsime ajakirjanikult ja meediakoolitajalt Märt Treierilt kuidas töötab

tänapäevane toimetus. Ettekandja oli väga karismaatiline ja suutis saali haarata. Tegemist oleks nagu olnud stand-up etendusega. Küsimusele, kas meedia on sõber või vaenlane, oli Märt Treieri vastus - lollile vaenlane, targale sõber.

Püshhoterapeut Elen Kihl tutvustas meile sõltuvusi, mida digiajastu endaga kaasa toob. Tema soovitused vanematele olid - uurige, mida teie laps teeb internetis, harige end pidevalt netiohtude osas, et osaksite last juhendada ja ohtudest teavitada.

Olge kursis mängudega mida laps mängib. Arvuti ja televiisor ei sobi lapsehoidjaks. Nõuanne meile kõigile - tund aega enne magama minekut ei ole soovitav olla mitte mingisuguse ekraani ees, sest LED-ekraani valgus pärsib melatoniini tootmist ajus ja takistab normaalset uinumist.

"Meedia - lollile vaenlane, targale sõber"

Märt Treier