VKHK väljaanne | Page 25

Eduard Tamme arvamused Minu arvates oli kõige suurem probleem see, et kaotati kaubamärk Võru Tööstustehnikum ja seetõttu ongi ehk kutsehariduskeskus muutunud väheatraktiivseks. Igal asjal peab olema kaubamärk ja nime Võru Tööstustehnikum tunti terves Eestis, kuid Võrumaa Kutsehariduskeskust tunnevad vähesed ja seda kaubamärki enam tagasi ei saa. Eestis on järele jäänud ainult üksainus tehnikum, Tallinna Polütehnikum, mis töötab tänase päevani ja päris hästi. Kui jälgida uuemaid trende terves Eestis, siis tisleriõpet tahetakse ära likvideerida ja jätta ainult pingitöölise oma. See on vabariigi valitsuse välja öeldud programm. See tähendab, et varsti on Võrumaalt tisleriõpe kadunud. Kui üldiselt kokku võtta, siis jätkub Eesti jaoks kolmest kutsekoolist, äärmisel juhul neljast. Esimene on Tallinn, teine Tartu, kolmas Haapsalu või Pärnu ja Ida Virumaal võiks ka majanduslikult üks olla, neid rohkem vaja ei ole. Puidu erialal olen õpetanud kõiki erialaaineid, välja arvatud mööblitoodete konstrueerimine. Ja minu arvates on olnud kõige meeldivam seik lõputunnistuste kätteandmine, siis näed, et inimesel on hea tunne. Põnev oli ka see, kui Ivari Padar vedas mööda Kiievi linna laiu suuski, kuna Eestis ei olnud suuski eriti saada. Ivari pidi minema Murmanskisse suusatama. Seal oli kohtumine Zhitomiri tehnoloogia tehnikumiga. Tehnikumi ajal oli välissuhteid Zhitomiri, Kaunase, Valgevene ja veel teistegagi. Taasiseseisvumisega tuli Soomest hästi laialdaselt kogemusi. Rakendusliku kõrg- või kutseõppega on meiega hästi sarnane Soomes Lahti Kõrgem Ametikool. See oleks täpne vastand meie endisele koolile Võru Tööstustehnikum. Tooks lõpetuseks ühe näite Saksamaalt, kus alla kaheksateistaastaseid inimesi koolis pinkidele tööle ei lubata. Väga palju tööd tehakse käsitsi ja nende oskused on tunduvalt paremad kui meil Eestis. 25