MÕTLEN END IKKA
Fotod: Kooli koduleht
4
Ja nüüd on see käes. Ma istun 27.
mail kell 10.00 koos oma
inimestega, imeliste inimestega,
nutt kurgus änulikkusest , ja
kirjutan viimast korda kirjanduse
tunnis kirjandit. Kohe saab läbi
meie viimane päev Rahumäe
koolis... See on olnud minu elu
hämmastavaim seiklus... Aitäh!
(Emma 9.a)
Meil oli väga lõbus, kui õpetaja
Piretit klassis polnud. Me saime siis
klaveriga mängida.
(Rihard 9.a)
Inimesed ei mõista hetke
olulisust... seda pannakse tähele
hiljem, kui kõik on möödas ja
minevik...
(Kaspar 9.a)
Jään Rahumäed igatsema, ikka
väga-väga igatsema. Mul on
klassiga ikka väga vedanud ja
klassijuhataja Annega samuti!!!
LILLEKE – JOONISTUS Selle lille
kingin oma õpetajatele ja
klassikaaslastele!!!!
(Juula Miia 9.a)
Rahumäe kooli on raske sõnadega
kirjeldada, kuid sõna, mida saab
selle imelise kooli kohta öelda, on
KODU. Juba läbi aegade on seda
kooli peetud suureks perekonnaks.
(Merilin 9.a)
Pole kedagi kallimat kui oma klass
ja klassijuhataja Anne. Olgu
päike,olgu äike, olgu vihm suur või
väike- ma armastan teid!
(Maribel 9.a)
Rahumäe kooli jäävad minu jaoks
alati kirjeldama sõnad: sõbralikkus,
hubasus, kodutunne, burger ja
kokkuhoidvus...
(Jan Joonas 9.a)
Kõige eredamalt jäävad meelde
ühised väljasõidud ja lakkamatud
naerupahvakud ilma milleta ei
möödunud ükski koolipäev.
Pidevalt meenub mulle see
eripalgeline ja tohutu
kambavaimuga klass,kes suudab
ühiselt ilmvõimatuid tegusid korda
saata.
(Merili 9.a)
Tallinna Rahumäe Põhikool jääb
mulle elu lõpuni südamesse.
Lihtsalt nende inimeste pärast. See
klass, mis meil on, on lihtsalt
võrratu. Me oleme nii kokku
kasvanud ja ühesugused.
(Siim 9.b)
Hästi on mul meeles ka Soome reis,
kus seiklesime loomaaiasaarel ning
külastasime Heureka
teaduskeskust. Tunnen, et iga reis
on meid oma lennuga ja klassiga
lähedasemaks teinud ja oleme
saanud kõik omavahel sõpradeks.
(Triinu 9.b)
1. september 2010. Fuajees
võõraste inimeste vahel seisab
väike Aleksander, kes on uute
inimeste poolt natukene ära
ehmatanud. Jagatakse esimesse
klassi astujaid üheksandike
käekõrvale… Järgmine hetk istun
aulas kahe uue klassivenna (Siimu
ja Gabrieli) vahel, arutame, millised
telefonid meil on. Jutt meie vahel
lõppeb, kuna direktor hakkab kõnet
pidama. Silman saalis istuvaid
üheksandikke. Meelde jäävad mulle
kaks poissi, kes ennast ei lase
segada direktori kõnest – nemad
räägivad ja kiiguvad oma toolidel.
Mõtlen, kas kunagi mina olen ka
tõepoolest nii vana ja suur…
(Aleksander 9.b)
Rahumäe kooli jään alati
meenutama hea sõnaga. Head
õpetajad, toredad klassi- ja
koolikaaslased ning ilus koolimaja.
Rahumäe kool on andnud mulle
lisaks teadmistele ka oskuse teha
teistega koostööd ja nendega
arvestada ning seda eelkõige tänu
mitmetele grupitöödele ja –
tegemistele.
(Tiina Britt 9.b)