Tallinna Keskraamatukogu - Page 9

‹  › lugemise sajandiks. See tõi kaasa olulise muutuse lugemise iseloomus: intensiivne, s.t. (kordus)lugemine, mis on iseloomulik vaimuliku kirjanduse vastuvõtule, asendus ekstensiivse, s.t. paljude raamatute ühekordse lugemisega. Kõike uut, mille vastu lugejal huvi oli, ta osta ei jõudnud: siit kasvas nõudmine uut tüüpi raamatukogude järele. Need tekkisidki 18. sajandi alguses Saksa-, Prantsus-, Inglismaal jm. Euroopas kommertsraamatukogude näol (nimetatud ka laenuraamatukogudeks). Sellise raamatukogu omanik ei piiranud lugemist seisuslike ega teiste vaheseintega, raamatuid võisid saada kõik, kellel oli raha lugemismaksu tasumiseks. Vanim teade laenuraamatukogust Eestis on pärit Tallinnast. Selle omanik oli Johann Christian Allée. Oma raamatukogu kataloogi avaldas ta 1777. aastal. Allée raamatukogu asus Nunne t. 2. Maja seestpoolt järele vaadates peab arvama, et tema käes olid praeguse kaupluse kohal asuvad toad: muuseas, samades ruumides paiknes aastail 1907–1921 Tallinna Linna Maksuta Avalik Raamatukogu ja Lugemistuba (TLMAR). Tallinna esimesest laenuraamatukogust jääb kataloogi põhjal väga soodne mulje. Selles oli 350 nimetust (üle 500 köite), saksa- ja prantsuskeelset uuemat kirjandust (kaks kolmandikku ilmunud viimasel neljal aastal, s.t. 1774– 1777), seega tõesti uus kirjandus uuele lugejale. Ülekaalus on reisikirjad, ajaloosisulised ja geograafiast rääkivad raamatud. On olemas kõik kuulsad kirjanikud-valgustajad (G. E. Lessing, J. W. Goethe, Ch. de Montesquieu, Voltaire, Jean-Jacques Rousseau). Raamatute kasutamise eest võttis Allée veerandaastas ühe rubla. Raamatukogu soetamiskulu pidi talle tuntav olema, tulu nähtavasti väike, sest arvatavasti 1781. aastal müüs ta oma raamatukogu kaupmees Johann Gottlob Hassele, too omakorda järgmisele. Sajandi viimasel aastakümnel on Tallinnas laenuraamatukogusid kolm, ka Tartus kolm, ühe kaupa on neid maakonnalinnades. Kuid 18. sajandi lõpus tabas siinseid laenuraamatukogusid ja laiemalt Balti kubermangudes igasugust välismaist raamatut keisrikojast tulnud häda: väl