‹ 81 ›
Kui aga tulla tagasi Tammsaare ja Sibula sõpruse juurde,
siis ennekõike saab seda käsitada vanade koolivendade
ja härrasmeeste vahelise sõprusena, mida iseloomustas
vastastikune respekt ja ühine huvi kirjanduse, maailma
asjade ning poliitika vastu. Kuna tegemist oli kahe oma
ala professionaali sõprusega, tuleb märkida vastastikust
rikastavat mõju. A. H. Tammsaarele olid vestlused A. Sibulaga vajalikud oma mõtete „setitamiseks” ja tihtilugu ka
kirjutama hakkamiseks. Sibula usaldusväärsuses kirjanik
ei kahelnud. A. Sibulale tähendasid need vestlused võimalust osa saada tema elufilosoofiast ja kirjanduse tundmisest, ent need ei tähendanud mitte ainult kirjaniku kui
raamatute autori ja lugeja, vaid ka kirjaniku kui inimese
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
tundmaõppimist. Kas soovis A. Sibul tõepoolest jääda
impersonaalseks ja varjuda raamatukogu nime taha,18 kui
ta 30. jaanuaril 1938. aastal A. H. Tammsaarele 60. sünnipäeva puhul õnnitlustelegrammi saates kirjutas oma
nime asemel alla Keskraamatukogu nime, või ühendas
ta isiklikud õnnesoovid raamatukogu töötajate omadega – kirjanikku tundsid raamatukogumajas ju kõik? Ent
siinkohal ei tohi unustada ka Sibula kui hea psühholoogi
olulisemaid iseloomujooni, peenetundelisust ja diplomaatiat: Tammsaaret tundes teadis Sibul hästi tema suhtumist sünnipäevadesse. Raamatukogu õnnitleb kirjanikku
– kirjandus ise kõnetab kirjanikku. Jääb üle vaid küsida:
kas leidub veel peenetundelisemat õnnesoovi?
E. Teder, Mälestusi A. H. Tammsaarest. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk. 112.
A. H. Tammsaare. Kogutud teosed. 18. köide. Kirjad (1896–1940). Tallinn: Eesti Raamat, 1993, lk. 151.
Samas, lk. 162.
A. Sibula intervjuu L. Laurile. Eesti Raadio saatesari „Kirjutamata memuaare”, 28. VI. 1981. Lindistuse mahakirjutus. Käsikiri.
E. Teder, Mälestusi A. H. Tammsaarest, lk. 264.
Samas, lk 264.
Samas, lk. 273.
Samas, lk. 294.
Samas, lk. 289.
Samas, lk. 280.
Samas, lk. 281.
Samas, lk. 264.
Samas, lk. 265.
Samas, lk. 271.
Samas, lk. 271.
Samas, lk. 279.
Samas, lk. 280.
E. Treier, Tammsaare elu härra Hansenina. Tallinn: Olion, 2002, lk. 193.