Tallinna Keskraamatukogu - Page 74

‹ 74 › kuid oli selle sage külastaja, kes hoidis kirjanduselul silma peal. Arvukalt artikleid, retsensioone ja esseid ilmus kirjandus- ja kultuuriajakirjas „Tulimuld”. Kirjanduskriitik Eti Sirg10 tõstab esile mõtterikast esseed „Kirjanik jumalaotsingul”11, kus käsitletakse Tammsaare, Visnapuu, Underi, Mälgu jt. eesti kirjanike jumalaotsinguid, samuti värvikat vaatlust naistüüpidest Gailiti looming12. Paelunud on Marie Under, kelle loomingule on pühendatud mitmeid artikleid.13 Kriitiku-esseistina esines Mall Jürma ka ajakirjas „Mana”, kus on käsitlemist leidnud naisloojate (Ekbaumi, Willmanni, Pihla, Ilbaku) raamatud. Kõne alla võtab ta ajakirjas 1962. aastal ka nõukogude kirjanduse artiklis „Kas uusi tuuli Nõukogude kultuurielus?”. Ajakiri „Mana” väärib Mall Jürma silmis esiletõstmist kirjas A. Sibulale 22. aug. 1979: „Meil väljas ilmub kaks kultuuriajakirja, „Tulimuld” ja „Mana”. Esimene on konservatiivsem, toimetaja luuletaja-kirjanik Bernard Kangro. „Mana” on nooremale generatsioonile, huvitava sisuga, head pildimaterjalid ja heal paberil.” Jooksvalt avaldas ta kirjandusülevaateid ja kriitikat USA eestlaste ajalehes „Vaba Eesti Sõna”. Mall Jürma oli üks nendest, kes tutvustas väliseesti kirjandust rahvusvahelises kirjandusajakirjas „Books Abroad”, alates 1977 kannab ajakiri pealkirja „World Literature Today”. Väliseesti kirjandusteadlane ja luuletaja, ajakirja toimetaja 1967–1991, Ivar Ivask soosis eesti kirjanduse tutvustamist ja tema teeneks on, et ajakirja kaudu jõudis kirjandusmaailma enam kui 300 eesti kirjandusteose arvustust. Saksamaal väljaantud aastaraamatus „Acta Baltica” on Mall Jürma avaldanud mitu pikemat kirjandusalast esseed, muuhulgas vaatluse kirjanike olukorrast ja loometingimustest, samuti naiste elust Nõukogude Eestis. Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas IV aastaraamatus on ta avaldanud pikema kirjutise „The Windy Journey of Henrik Visnapuu” ja väliseesti kirjanike lühimonograafiate sarjas Pedro Krusteni elu ja loomingu ülevaate. 1968 Henno Jänese toimetatud koguteoses „Maailmakirjanduse peajooni” on Mall Jürmalt peatükk saksa kirjandusest ja teatmeteoses „Lexikon der Weltliteratur im 20. Jahrhundert” on ta kirjutanud mitmetest eesti kirjanikest. Eelöeldu viitab Mall Jürma mitmekülgsele kirjandushuvile, orienteerumisele nii eesti kui ka maailmakirjanduses. Tema arvustused on heatahtlikud, tuues esile eelkõige teose väärtusi ja vaid peenetundeliselt juhtides tähelepanu puudustele. Kõike seda teeb ta rikkaliku sõnavaraga eesti keeles, selgelt ja tabavalt. Hea keelteoskus võimaldas tal osa saada maailmas toimunust ning tutvustada eesti kirjandust ja kultuuri rahvusvahelistel foorumitel. Kõrval e ei jäänud ka rahvuspoliitiline tegevus. Paguluse algusaastatest Saksamaal kuni elu lõpuni oli Mall Jürma naisorganisatsioonide kaudu seotud vabadusvõitlusega. 1947 asutati koos läti ja leedu naistega Esslingenis Balti Rahvuste Naiste Nõukogu (hiljem Balti Naisliit), milles tuli juhtida eesti delegatsiooni. Balti Naisliit kuulus Rahvusvahelise Naisklubide Liitu Washingtonis ja ülemaailmsetel kongressidel oli Mall Jürmal võimalus tutvustada Eestit ja riigi olukorda Vene okupatsiooni tingimustes, saata poliitilisi memorandumeid Eesti vabaduse taastamise huvides Ameerika Ühendriikide Kongressile, välisministeeriumile ja Valgele Majale. Tuntud esineja oli Mall Jürma Eesti Kultuurifondi USA-s üritustel. 1974. aasta kultuuripäevadel toimus tema eesistumisel Henrik Visnapuu nimelise Kirjandusfondi laureaatide foorum, kus astusid üles kirjanikud Ivar Ivask, Pedro Krusten, Jyri Kork, Aleksis Rannit ja Asta Willmann. 8. novembril 1975 avati raamatuaasta raames suurejooneline raamatunäitus pagulaskirjandusest, kus eksponeeriti 800 raamatut ja mis andis ülevaatliku pildi pagulaskirjanike loomingust. Selle näituse korraldaja oli Mall Jürma. Oma innuka tegevuse eest pälvis ta 1976. aastal Eesti Kultuurifondi USA-s auhinna. Kaheksakümnenda eluaasta täitumisel hakkab märku andma väsinud süda, kuid eestlaste kultuurielu USA-s pakub endiselt huvi ja raugenud pole kirjavahetus eesti kultuuritegelastega. Pikad ja ülevaatlikud kirjad on saadetud A. Sibulale, keda ta austusega tituleeris „Lugupeetud endine juhataja”. 27. veebruaril 1981 oma eale mõeldes muretseb Mall Jürma: „Meil on Eesti Arhiiv Lakewoodis, New Jersey osariigis, minu kodust umbes poolteist tundi autoga. Olen kõnelnud oma raamatute üleandmisest sinna, kui tuleb aeg. Ma ei soovi, et mu kogu lahutataks ja juhataja on lubanud, et jääb tervikuks. Mul on palju kirjanike sissekirjutustega raamatuid ja haruldusi. Nüüd ilmus meil Kalevala eesti keeles. Mul on ka palju maale ja gravüüre. Mida perekond ei taha, annan Eesti Kultuurifondile. Elu on olnud huvitav ja elevusrikas. Kuid miski ei asenda Eestit. Kord ühel konverentsil küsis minult üks ameeriklanna, kuidas mulle meeldib Ameerika. Vastasin,