Tallinna Keskraamatukogu - Page 67

‹ 67 › Akadeemik Mihkel Veiderma: „Lapsepõlveaegsed tihedad sidemed Tallinna Keskraamatukoguga tõid mind raamatu juurde...” „Olin lapsepõlves (1944. aastani, 14 aasta vanuseni) raamatukogu noorteosakonna aktiivne kasutaja. Üleaedsena oli sealt hea raamatuid tuua ja viia. Ega vist palju lugemata raamatuid sinna ei jäänudki. Ka sealsete raamatuhoidjatega tekkis südamlik vahekord, teinekord ka vastastikuste  viibetega akendel. Vanemana käisin ka ajalehti-ajakirju lugemas-vaatamas meiepoolses omaette sissekäiguga osakonnas. Keskkoolipäevil (rääkimata hilisemast perioodist) hakkasin rohkem käima Teaduste Akadeemia Raamatukogus. Pealegi oli mu tädi seal tööl ja „uksed mulle alati lahti”ning kiire abi olemas. Lapsepõlveaegsed tihedad sidemed raamatukoguga tõid mind raamatu juurde, mis kujunes mulle hädavajalikuks  töövahendiks ja meelistegevuse allikaks. Minu isa ja A. Sibul olid head sõbrad ja töötasid kaua aega naabermajades direktorina. Peale isa tagasitulekut vangipõlvest kontaktid taastusid – põhiliselt olid jutuks mälestused. Viisin korda kaks ka ise isa mälestuste valminud peatükid Sibulale koju lugemiseks.” Esimene lugemislaud avati 1930. aasta teisel poolel II haruraamatukogu juurde Koplis. Samal aastal püüti lugemislauda avada ka I harukogus Jakobi tänaval, kuid selleks ei leitud sobivat ruumi. 1932. aastal õnnestus raamatukogu tarvis üürida terve korter Jakobi 10–1 ja seal avati ka lugemislaud, lugeda sai kuut ajalehte: 4 eestikeelset, 1 venekeelset ja 1 saksakeelset. 2 Helgi Õismaa, Tallinna Kesk- ja haruraamatukogude kujunemislugu 1907–1940. Lõputöö. Juhendaja: prof. M. Aasmets. Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduskond. Infoteaduste osakond. Tallinn 1974, lk. 53. 3 Robert Nerman, Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu. Tallinn 2002, lk. 22. 4 Helgi Õismaa, Tallinna Kesk- ja haruraamatukogude kujunemislugu 1907–1940, lk. 60. 5 Samas, lk. 63. 6 Samas, lk. 66. 7 Vt. H. Jürman, Ajast enne raamatukoguhoidjaks 6֗7B