‹ 67 ›
Akadeemik Mihkel Veiderma: „Lapsepõlveaegsed tihedad sidemed Tallinna
Keskraamatukoguga tõid mind raamatu juurde...”
„Olin lapsepõlves (1944. aastani, 14 aasta vanuseni) raamatukogu noorteosakonna aktiivne kasutaja. Üleaedsena oli sealt hea raamatuid tuua ja viia. Ega vist palju
lugemata raamatuid sinna ei jäänudki. Ka sealsete raamatuhoidjatega tekkis südamlik vahekord, teinekord
ka vastastikuste viibetega akendel. Vanemana käisin ka
ajalehti-ajakirju lugemas-vaatamas meiepoolses omaette
sissekäiguga osakonnas. Keskkoolipäevil (rääkimata hilisemast perioodist) hakkasin rohkem käima Teaduste
Akadeemia Raamatukogus. Pealegi oli mu tädi seal tööl
ja „uksed mulle alati lahti”ning kiire abi olemas. Lapsepõlveaegsed tihedad sidemed raamatukoguga tõid mind raamatu juurde, mis kujunes mulle hädavajalikuks töövahendiks ja meelistegevuse allikaks.
Minu isa ja A. Sibul olid head sõbrad ja töötasid kaua
aega naabermajades direktorina. Peale isa tagasitulekut
vangipõlvest kontaktid taastusid – põhiliselt olid jutuks
mälestused. Viisin korda kaks ka ise isa mälestuste valminud peatükid Sibulale koju lugemiseks.”
Esimene lugemislaud avati 1930. aasta teisel poolel II haruraamatukogu juurde Koplis. Samal aastal püüti lugemislauda avada ka
I harukogus Jakobi tänaval, kuid selleks ei leitud sobivat ruumi. 1932. aastal õnnestus raamatukogu tarvis üürida terve korter Jakobi 10–1
ja seal avati ka lugemislaud, lugeda sai kuut ajalehte: 4 eestikeelset, 1 venekeelset ja 1 saksakeelset.
2
Helgi Õismaa, Tallinna Kesk- ja haruraamatukogude kujunemislugu 1907–1940. Lõputöö. Juhendaja: prof. M. Aasmets. Tallinna
Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduskond. Infoteaduste osakond. Tallinn 1974, lk. 53.
3
Robert Nerman, Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu. Tallinn 2002, lk. 22.
4
Helgi Õismaa, Tallinna Kesk- ja haruraamatukogude kujunemislugu 1907–1940, lk. 60.
5
Samas, lk. 63.
6
Samas, lk. 66.
7
Vt. H. Jürman, Ajast enne raamatukoguhoidjaks 6֗7B