Tallinna Keskraamatukogu - Page 59

‹ 59 › „Vaba Maa” 14. november 1929. Graniidi 1, 2007. a. Tallinna IV haruraamatukogu avati 20. novembril 1929. aastal Graniidi 1–1, kus raamatukogu kasutada oli vaid üks tuba. Avamise ajal oli raamatukogus 538 raamatut. Neist 536 olid eestikeelsed, võõrkeelseid raamatuid oli ainult 2: üks saksa- ja üks ingliskeelne. Raamatukogu esimene juhataja oli keskharidusega Amanda Einborn, kes omandas raamatukogutööks vajalikud teadmised tööpraktika kaudu. Raamatukogu oli avatud 3 korda nädalas kaks tundi korraga. Raamatuid hoiti kolmel lahtisel riiulil, mis varsti asendati kinniste kappidega. Lugemistuba ei olnud, kasutati vihikkataloogi, millele lisaks koostati kaartkataloog. 1931. aastal koliti ruumipuuduse tõttu Soo tänavale. Seal saadi kaks avarat tuba II korrusele. 1935. aastal üüriti raamatukoguga samasse majja korter ka raamatukogu juhatajale Prantsile. Pärast tagatismaksu kaotamist kasvas laenutajate arv ja lugejad ei mahtunud enam senistesse ruumidesse. Siis üüriti raamatukogule veel üks tuba juurde, kuid sedagi ei piisanud kauaks. Eriti kitsad olid hoiuruumid. 1938. aasta märtsis üüriti raamatukogule Vana-Kalamaja tn. 26 omanikult kuuetoaline avara saaliga korter.12 Kalama- ja raamatukogu kasutajate hulk kasvas aasta-aastalt. See oli ka mõistetav: 1930-ndatel aastatel oli Kalamaja elava kultuurieluga paik. Robert Nerman kirjutab „Kalamaja ajaloos” (1996) paljudest kultuuritegelastest, kelle kodu asus Kalamajas. Nende hulgas olid 1944. aastal Läände põgenenud kirjanikud Asta Willmann ja Aino Thoen, kes on kirjeldanud Kalamaja miljööd oma romaanides (esimene romaanis „Peotäis tuhka...”, teine „Teisele rannale”), Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe. Siin elasid ka kirjanik Karl Ast-Rumor ja ajakirjanikuna tuntuks saanud Evald Tammlaan. Rohkesti oli teatri- ja muusikategelasi: Hugo Laur, Kaarel Karm, Milvi Laid, Evald Aav, Artur Rinne, Eedo Karrisoo, koorijuht Karl Leinus, pianist Erika Franz, kunstnik August Vomm. Graniidi tänaval, kus Kalamaja raamatukogu 1929. aastal asus, elas raamatugraafik ja karikaturist Helmut (Have) Valtman, kelle karikatuure ilmus pidevalt toonastes ajalehtedes ja ajakirjades.13 1941. aasta oktoobris anti Kalamaja raamatukogule Töötaja Hoiukassa ruumid Tööstuse 1. Sinna jäi raamatukogu 65 aastaks.