Tallinna Keskraamatukogu - Page 58

‹ 58 › Tallinna III haruraamatukogu avati 19. septembril 1927. aastal Oskari 17/19a. Kuusmanni korteris. Raamatukogul oli kasutada vaid üks tuba suurusega 22 m2. Raamatukogu juhatajaks sai tsaariaegse kooliharidusega seni koduse majapidamisega tegelnud 35-aastane Elsa Kuusmann. Vajalikud erialased teadmised omandas ta tööpraktika kaudu Keskraamatukogus: teisi võimalusi kui 3–4-päevased kursused raamatukoguhoidjate haridustaseme tõstmiseks tollal ei olnud. Raamatukogu oli avatud kolm päeva nädalas à 2 tundi. Raamatuid oli 559 ja need olid peamiselt eestikeelsed, vene- ja saksakeelseid toodi keskkogust. Nagu teisteski harukogudes, kehtis siingi laenamisel tagatismaks (1 kroon köitelt) ja viivisemaks (5 senti iga päeva kohta). Aasta lõpus oli raamatute arv kasvanud 1305 köiteni. Enim loeti eestikeelseid raamatuid (4232), saksakeelseid laenutati 331 ja venekeelseid 148, prantsuse keeles 4 ja inglise keeles 1 teos.8 Lugejate huvi raamatukogu vastu elavnes juba esimese tegutsemisaasta jooksul ning tõusis veelgi 1930-ndate aastate keskpaigaks, kui Pelgulinna hakati ehitama era- ja kooperatiivmaju („Oma kodu”), rajati Stroomi Heakorra Selts ja rahvapark. Alates 1932. aasta augustist sai III haruraamatukogu juhatajaks Marie-Elvine (Maria) Tamm. Tamm oli lõpetanud kroonugümnaasiumi, sooritanud kodukooliõpetaja eksami ja olnud tööl raamatukogus. Pä- rast kutseeksami kehtestamist 1935. aastal sooritas ta eksami ja sai I järgu raamatukoguhoidja kutse.9 1933. aastal õnnestus samast majast raamatukogule juurde saada esimesel korrusel asunud kahetoaline korter. Raamatukogu kasutusse jäi nüüd kaks tuba, ülejäänud ruumid anti üürile M. Tammele. Õige pea oldi taas ruumikitsikuses, mida leevendas veel ühe samas majas asuva korteri andmine raamatukogule. 1935. aastal loodi teine raamatukoguhoidja koht. Nüüd tuli tööle Aime Nael, kes töötas siin 1962. aasta detsembrini.10 Hinnatud lugemispaigana on Maria Tamm III haruraamatukogus saanud lugemisindu mitmed hilisemad kultuuriinimesed.11 1955. aastal omistati raamatukogule heade töötulemuste eest E. Vilde nimi. 1962–1971 oli juhatajaks August Toome, 1971–1983 Elga Vent, 1980-ndatel Esta Kiik ja Sirje Lusmägi. 1999. aastal tunnistati raamatukogu amortiseerunuks ja liideti Sõle raamatukoguga. Pelgulinna algkool-lasteaed 1930-ndatel. Neist lastest pidi sirguma Pelgulinna raamatukogule uus põlvkond lugejaid. Pelgulinna haruraamatukogu (samal majal on ajaloo jooksul olnud mitu aadressi: Oskari/Ristiku 17/19, Mulla t. 2).