Tallinna Keskraamatukogu - Page 55

‹ 55 › Sisuliselt oli I haruraamatukogu oma tegevuse alguses vaid laenutuspunkt, kus kolmel päeval nädalas käis laenutamas keskkogu töötaja, Õpetajate Seminaris hariduse omandanud ja raamatukogukursused lõpetanud Jüri Sügis (Sikk). Raamatukogu kasutada oli 5 kinnist kappi, mille uksed laenutamise ajaks eest ära tõsteti. Esimese tegevusaasta jooksul laenutati 2058 raamatut, millest eestikeelseid oli 1931, saksakeelseid 96 ja venekeelseid 31. Raamatukogu kasutamine elavnes 1927.– 1928. aasta jooksul: lugejate arv tõusis 8474-ni, raamatute arv aga kasvas vaid 234 köite võrra (kogusse kuulus 2534 köidet). 1930. aasta aprilli alguseks ulatus raamatute arv 2963ni (neist eestikeelseid 2521, saksakeelseid 297, venekeelseid 143, muukeelseid 2). Laenajaid oli 212. Et samas rahvamaja saalis tegid proove ka puhkpilliorkester, laulukoor, ansamblid, solistid ja näitering ning toimusid ka karskusseltsi „Valvaja” õhtud, tegi I harukogu juhataja Jüri Sügis 1929.–1930. aasta aruandes ettepaneku muretseda raamatukogule uued ruumid. 1930. aasta 2. augusti „Vaba Maa” kirjutab, et I harukogule on leitud tuba Jakobi tn. 10 asuvas puumajas. Raamatukogu oli avatud neljal päeval nädalas kaks tundi korraga. Tööle võeti ka teenija E. Geber. Korraga sai koju laenutada kuni viis köidet, tagastustähtaeg oli kolm nädalat. Tagatisraha köite eest tuli maksta 1 kroon, trahv õigeaegselt tagastamata raamatute eest oli viis senti päeva eest. Kui soovitud raamatut harukogus ei olnud, telliti see keskkogust. Et võimaldada raamatukogus värskete ajalehtede tasuta lugemist, hakkas A. Sibul astuma samme lugemislaudade avamiseks harukogude juurde.1 Et 1932.–1933. aastal tagatist enam ei nõutud ja raamatukogu laenutus töötas iga päev kuus tundi, kasvas laenutajate arv. I haruraamatukogus oli kasv eriti suur. Alates 1937. aastast töötas juhatajana Jüri Räni (enne eestistamist Kolumbus). Raamatukogu laenutajaks oli tema abikaasa Senta Räni (Pressraud). Jüri Räni aktiivsel tegutsemisel sai raamatukogu ruumid Tartu mnt. 72–2, endise linnanõuniku Saati majja, kus raamatukogu tegutses kuni 1993. aastani.2 Tallinna II haruraamatukogu rajamine Koplisse VeneBalti asundusse 15. septembril 1926 polnud juhuslik. Kui 1920-ndate aastate algul elas Vene-Balti asunduses umbes 1500 inimest, siis 1924. aastal ulatus elanike arv juba 4229-ni. Asunduse ainsaks peremeheks oli vabariigi algaastatel kohalik laevatehas, mille ümber toimunud võitlus ja pidevad majandamisraskused viisid lõpuks tehase sulgemiseni.3 Vene-Balti asunduse olulisemaks kultuurikeskuseks 1920-ndatel aastatel oli Kopli vana rahvamaja. Rahvamajas anti teatrietendusi, peeti spordivõistlusi ja vaimulikke teenistusi ning raamatukogu poleks rahvamajja enam mahtunud. Raamatukogule leiti ruumid Kaitseliidu Kopli Malevkonna Kodus Bekkeri 12. Tegemist oli kahekordse puumajaga mere kaldal. Üüri raamatukogult ei nõutud, tasuda tuli valgustuse, kütte ja koristamise eest. Need summad eraldati linnaeelarvest. Raamatukogu oli avatud „igal esmaspäeval, kesknädalal ja reedel kella 4–6 p.l. raamatute koju lugeda saamiseks”. Iga laenatud köite eest tuli maksta 200 marka kautsjonit. Lugemise eest maksu ei võetud. Juba esimese kolme kuuga käis raamatukogu uudistamas ja lugemisvara hankimas 760 isikut. Laenajaks registreeris end 62 inimest. Lugejate seas oli kõige rohkem õpilasi ja töölisi. Raamatute arv ulatus aasta lõpul 1664 köiteni (eestikeelseid 1270 ja venekeelseid 390). Raamatukogu juhatajaks oli Tartu Õpetajate Seminari lõpetanud endine õpetaja Hans Kask. 1928. aasta alguses tegi ta ettepaneku viia raamatukogu üle trammipeatuse juures asuvasse Vene-Balti tehasesse nr. 96, endise spordiseltsi „Vitjas” ruumidesse. Sekversti valitsus, kelle alla Vene-Balti asundus kuulus, üüris raamatukogule kaht tuba ja kööki 20 krooni eest kuus, lisaks tasuti vee- ja elektrimaks. Üht tuba kasutati raamatute hoiuruumina, teises toimus laenutamine ja sinna seati üles lugemislaud. Raamatud olid paigutatud kaheksale lahtisele riiulile.4 1929. aasta 1. novembrist tuli raamatukogul vabastada ruumid tervishoiuosakonna ambulatooriumi ja emade nõuandla jaoks. Nüüd koliti raamatukogu mere äärde