Tallinna Keskraamatukogu - Page 54

‹ 54 › Esimeste haruraamatukogude loomine Haruraamatukogude loomine seostus ühelt poolt Tallinna linna kasvamisega, teisalt aga Keskraamatukogu kitsaks jäämisega, sest raamatukogu kasutajate arv üha suurenes. Samas oli haruraamatukogudel 1920-ndatel aastatel täita ka oluline missioon: noor Eesti riik pidi hoolitsema oma kodanike silmaringi laiendamise ja haridustaseme tõstmise eest. 15. aprillil 1924. aastal kirjutas ajaleht „Vaba Maa”, et seoses uute koolimajade ehitamisega Pelgulinna ja Juurdeveo tänavale oli raamatukogu juhataja palunud haridusosakonnal ehitada koolimajadesse ka omaette sissekäiguga raamatukoguruumid. Linna haridusnõukogu lükkas küsimuse lahendamise küll edasi, kuid raamatukogu asus sellest hoolimata tegema ettevalmistustöid harukogude raamatufondi komplekteerimiseks. 1. augustil 1925 teatas ajaleht „Vaba Maa” Tallinna Keskraamatukogu kavatsusest luua esimene haruraamatukogu juba sama aasta sügisel. Raamatukogu asukohaks pidi saama Suur-Pärnu maantee 27. Paraku jäi 1925. aasta sügisel raamatukogu siiski avamata. 31. oktoobril 1925 teatas sama ajaleht kavatsusest avada kohe teinegi haruraamatukogu, mis pidi tulema Kalamajja, Graniidi tänava piirkonda. Ent ruumide leidmine polnud lihtne, raamatukogude avamine lükkus edasi ja haruraamatukogu asutamisega Graniidi tänavale tuldi toime alles 1929. aastal. Kõigist raskustest hoolimata õnnestus avada ajavahemikus 1926–1929 neli haruraamatukogu. Laenutada sai raamatuid kolmel päeval nädalas kaks tundi korraga, laenutustagatis oli köite pealt 200 marka, lugemine raamatukogus oli tasuta. „Vaba Maa” 8. aprill 1926. Tallinna I haruraamatukogu avati 8. aprillil 1926 Lutheri tehase rahvamajas Lõuna tn. 17. Raamatukogu sai A/S A. M. Lutheri vabriku valitsuselt loa kasutada oma tegevuseks vabriku rahvamaja saali.