Tallinna Keskraamatukogu - Page 52

‹ 52 › Aino Kaasinen kuulus noorpõlves Soome kuulsaima kirjandusrühmituse „Tulenkantajat” ridadesse. Ta oli sündinud Lappeenrannas ja lõpetanud Helsingis raamatukoguhoidjate kursused, töötades seejärel Lappeenranna, Viiburi ja Lahti raamatukogudes. 1952–1963 oli ta Lahti raamatukogus osakonnajuhataja. Noores eas oli A. Kaasinen kirjutanud ka i se luulet, mis leidis avaldamist Martti Haavio väljaandes „Noored luuletajad” (1926). 1934. aastal avaldati Viiburi ajalehes „Karjala” tema tõlgitud peatükk A. H. Tammsaare jutustusest „Noored hinged”. Tammsaarest sai Aino Kaasineni lemmikkirjanik. Kui Aino Kaasinen 1963. aastal pensionile läks, pühendus ta eesti kirjanduse tõlkimisele. Ta tõlkis väga palju: proosakirjanikest A. H. Tammsaaret, A. Gailitit, M. Metsanurka, E. Vildet, F. Tuglast, P. Vallakut, O. Lutsu, M. Unti, M. Traati, E. Vetemaad, A. Valtonit, R. Salurit. 1983. aastal avaldas ta oma kulu ja kirjadega kaheksa eesti naisluuletaja loomingu antoloogia, 1991. aastal ilmus Jyväskylä kirjastuselt „Gummerus” A. Kaasineni tõlkevalimik kümne eesti kirjaniku loomingust. 14 Tema loomingulise pärandi hulka kuuluvad paljud käsikirja jäänud tõlked eesti kirjandusest. Tallinna Keskraamatukogu ümber koondunud Soome sõpradest kõneldes jõuame aga tagasi selle sõpruse algusse, ühtlasi ka sajandi algusse, Leeni Ploompuu ja A. H. Tammsaare sõpruseni. Leeni Ploompuu-Vesterinen (1886–1972) õppis Soomes alates 1899. aasta sügisest, esialgu Kuopio Ühisgümnaasiumis, seejärel Helsingi Ülikoolis. Suved veetis ta Eestis Koitjärvel, kus ta tutvus A. H. Tammsaarega. Pärast ebaõnnestunud katseid Eestis tööd leida pakuti Leeni Ploompuule 1910. aastal Soome Õpilasnoorsoo Karskusliidu sekretäri kohta, mille ta ka vastu võttis. 1912. aastal abiellus ta metsandusteadlase E. Vesterineniga. Sõprus A. H. Tammsaarega kestis kuni Tammsaare surmani. Koitjärvel viibides õpetas Leeni Vesterinen Tammsaarele soome ja ka rootsi keelt. Leeni Vesterinen püüdis korraldada 1930-ndatel aastatel, pärast „Tõe ja õiguse” soomekeelse tõlke ilmumist, mitu korda A. H. Tammsaarele külaskäike Soome, ent kirjanikul jäi Soomes käimata. Leeni Vesterinenist, tunnustatud kultuuritegelasest, kujunes pikkadeks aastateks olulisemaid eesti kultuuri Aino Kaasinen vahendajaid Soomes. Tagantjärele tuleb just teda pidada „nähtamatuks” ühenduslüliks Tallinna Keskraamatukoguga seotud Eesti ja Soome sõprade vahel. Tema Soome raadios korraldatud eesti keele kursused äratasid Aino Kaasineni eesti keele ja kirjanduse huvi. Nii Leeni Vesterineni nimi kui ka „hääl”, mis „nõudlikult nõutas” hõimurahvaste raamatukoguüritusele võrdset kohtlemist Põhjamaade omaga, „vilksatab” Helle Kannila kirjas A. Sibulale 1927. aastal: Leeni Vesterineni positsiooni ja arvamusega arvestati. Soome Noorsoo Karskusliidu juhi ja aastatel 1919–1922 Eesti saatkonnas suursaadik Oskar Kallase erasekretärina töötanud Leeni Vesterineni tunti nii Soomes kui ka Eestis. Soome-huvi sai ta oma vennalt, tuntud kirjamehelt ja kirjastajalt Jakob Ploompuult, kes tegutses ka raamatukaupmehe ja 1910. aastal rajatud raamatukogu omanikuna. (Leeni: „Eestis oli olnud minu aitajaks ja mõjutajaks minust viisteist aastat vanem vend Jakob, kes oli vabal ajal soome keele ära õppinud, Soomes reisinud, raamatukesi, lehti ja kalendreid kirjutanud, kirjameheks-kirjastajaks hakanud. Imetlesin teda ja püüdsin olla samasugune.” 15