Tallinna Keskraamatukogu - Page 42

‹ 42 › – toimetus on seadnud ülesandeks sisu avardamise ja ajakirja kujundamise raamatukogunduse eripäraga kultuuriajakirjaks. Tegelikult oli ka esimest, 1923. aastal ilmunud numbrit toimetanud elukutseline ajakirjanik Aleksander Karro seisukohal, et ajakiri peaks sisaldama lisaks raamatukogundusele kirjutisi piirnevatelt aladelt. Sissejuhatuses „Töö algul” ta kirjutab: „Pikemate ja põhjalikumate artiklite kõrval leiavad ruumi kirjanduse ülevaated ja arvustused, /…/ küsimused ja kostmised, pildid jne.”19 Eeltoodust võib järeldada, et ajakirja toimetajad on sisu kujundamisel lähtunud ümbritsevast kultuuritaustast. Meenutagem, et see oli 1920. ja 1990. aastail sarnane: kirjandus- ja kultuuriajakirjade valik oli kesine nii “Raamatukogu” asutamisel 1923. aastal (Kirjanike Liidu kirjandusajakirja „Looming” esimene number ilmus samuti 1923), kui taasasutamisel 1990. aastal, mil ilmus vaid nõukogude võimu poolt määratud piiratud arv ajakirju. Kiiresti arenev riiklus ja kultuurikorraldus vajasid aga oma kirjandus- ja kultuuriküsimusi käsitlevaid väljaandeid. Nii seadsidki „Raamatukogu” toimetajad mõlemal perioodil eesmärgiks ajakirja kujundamise raamatukogunduse eripäraga kultuuriajakirjaks. Oma osa on kindlasti etendanud ka ajakirja positsioon ajakirjandusturul – on ju tegevust alustades hea tähelepanu võitmiseks kasutada laiemat publikut haaravat temaatikat. 1920.–30. aastate RK-s ilmus tegelikult vaid mõni kirjanduse ülevaade, 21. sajandi taasilmuvas ajakirjas aga moodustasid artiklid raamatukogundusega piirnevatel kultuuri- ja muudel teemadel ning raamatuarvustused ja -ülevaated kuni viimase ajani valdavalt kuni kolmandiku numbrite mahust. Praegu keskendub „Raamatukogu” taas enam raamatukogundusele. Ja seda suunda võib jälle pidada vajaduseks koolitada raamatukoguhoidjaid kiiresti arenevas ja valikuvõimalusi pakkuvas raamatukogumaailmas. Kokkuvõtteks „Raamatukogu” on kogu oma tegevusaja jooksul maadelnud rahaliste raskustega. Ajakirja tellimishind ei kata väljaandmise tegelikke kulusid. Pidevalt on otsitud võimalusi ja aeg-ajalt ka saadud toetust – enamasti trükikulude katteks. Reklaami regulaarseks avaldamiseks on saanud takistuseks ajakirja ebakindel ilmumine algusaastail ja väike tiraaž hilisemal ajal. Sisu kujundamisel on ajakirja toimetajad lähtunud ümbritsevast kultuuritaustast, keskendudes erialaajakirjana raamatukogu korraldamise praktilistele küsimustele või avaldades kultuuriajakirjana kirjutisi ka raamatukogundusega seotud aladelt. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 RK, 1923, nr. 1, lk. 49. RK, 1923, nr. 1, lk. 55. RK, 1923, nr. 1, lk. 4. RK, 1932, nr. 2(4), lk. 73 RK, 1933, nr. 1/2, lk. 88; RK, 1936, nr. 1, lk. 34. RK 1937, nr. 1, lk. 46. RK, 1932, nr. 2(4), lk. 71–72. RK, 1938, nr. 3/4, lk. 106. RK, 1939, nr. 1/2, lk. 33. RK, 1932, nr. 2(4), lk. 71. „Raamatukogus” avaldatu on kajastanud ja kajastab üsnagi ammendavalt nii Eesti kui ka välismaa raamatukogunduse hetkeseisu ja suundumusi, mõjutades Eesti raamatukoguhoidjate mõtteviisi ning raamatukogunduse arengut tervikuna. Ajakiri on alates 1999. aasta teisest numbrist lühivariandina kättesaadav elektrooniliselt. Alates 2004. aastakäigust on „Raamatukogu” loetav ka elektrooniliselt Rahvusraamatukogu kodulehel digitaalses arhiivis DIGAR aadressil: digar.nlib.ee 11 12 13 14 15 16 17 18 19 RK 1935, nr. 1/2, lk. 37. RK, 1937, nr. 1, lk. 39. RK, 2006, nr. 2, lk.57 ja nr.5, lk. 13–14. RK, 1923, nr. 1, lk. 4-13. RK, 2005, nr. 4. RK, 2002, nr. 2. RK, 2006, nr. 6, lk. 24; RK, 2007, nr. 2, lk. 34. ERA, f. 1108, n. 45, s. 601. RK, 1923, nr. 1, lk. 3.