Tallinna Keskraamatukogu | Page 36

‹ 36 › Aleksander Sibul ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu põhikirja § 1-s on ühingu eesmärgina sätestatud raamatukogunduse edendamine, raamatukoguhoidjate kutsehariduse tõstmine ja nende kutsehuvide kaitsmine. Selle eesmärgi teostamiseks pidi ühing koondama üle riigi ühisele tegevusele raamatukoguhoidjaid ja raamatukogunduse harrastajaid, korraldama koosolekuid, nõupidamisi, loenguid, kursusi, raamatunäitusi ja andma välja oma ajakirja. A. Sibula juhitud ERÜ korraldas 1923–1940 raamatukogutöötajatele 9 üleriigilist kongressi ja raamatukogupäeva. Koos Läti ja Leedu kolleegidega toimusid kongressid 1930. aastal Riias, 1935. aastal Tallinnas ja 1938. aastal Kaunases. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing tegeles aktiivselt ka raamatukoguhoidjate koolitusega. 1936–1940 toimus ERÜ eestvedamisel 36 kursust ligi 1000 osavõtjale. Lektoriteks olid Aleksander Sibul ja Mall Jürma Tallinna Keskraamatukogust, Friedrich Puksoo Tartu Ülikooli raamatukogust, Helene Mugasto-Johani Tartu Linna Keskraamatukogust jt. Neid kursusi korraldati ka sõja ajal. Astraea Sibula andmetel käis isa viimaseid kordi raamatukogutöötajatele loengut pidamas 1943. aasta oktoobri alguses. Alates 1935. aastast tuli avalike raamatukogude töötajail sooritada kutseeksam. Eksamikomisjoni kuulusid haridusministeeriumi töötajad ja ERÜ juhatuse liikmed. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingul oli oma ajakiri „Raamatukogu”. See alustas ilmumist 1923. aastal ning jätkas tegevust vaheaegadega (aastatel 1923 ja 1929), hakates regulaarselt ilmuma alates 1932. aastast. Ajakirja toimetajaks oli Aleksander Sibul. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu väljaandena ilmusid erialased trükised: „Tartu Ülikooli raamatukogu” ja „Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu kirjastustegevus”. ERÜ kirjastamisel ja Tallinna ning Tartu keskraamatukogude eestvedamisel ilmusid järgmised teosed: Aleksander Sibul. „Raamatukoguhoidja käsiraamat” (1926); Helene Mugasto-Johani „Kümnendliigitus” (1933); Friedrich Puksoo „Eesti raamatu arengulugu seoses kirja ja raamatu üldise arenemisega” (1933); Richard Antik „Oskussõnastik raamatukogunduse ja bibliograafia alalt” (1931); „Eesti raamat 1535–1935” (1936); „Kataloogid ja kataloogimine” (1938). Väljaannete koostamisel ja kirjastamisel toimus vilgas erialane arutelu ja kirjavahetus. Kertu Peenoja, Raamatukogutegelane Aleksander Sibul 1884–1981. Uurimistöö. Tallinn 1995. Samas. 3 Tegelikult: A. L. Šanjavski nim. Rahvaülikool. [A. L. Šanjavski (1873–1905), vene ühiskonnategelane ja rahvahariduse edendaja, kelle annetatud varanduse abil loodi Moskvas temanimeline rahvaülikool.] 4 Astraea Sibula märkmed. 5 J. Kari, Raamatukogutegelane A. Sibul ja Tallinna Keskraamatukogu a. 1921–1940. E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. Raamatukogunduse ja bibliograafia kateeder. Diplomitöö. Tallinn 1967, lk. 67. 6 Helgi Õismaa, Tallinna Kesk- ja haruraamatukogude kujunemislugu aastatel 1907–1940. Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduskond. Infoteaduste osakond. Lõputöö. Tallinn 1994, lk. 16–17. 7 J. Kari, Raamatukogutegelane A. Sibul ja Tallinna Keskraamatukogu a. 1921–1940, lk. 72. 8 Samas, lk. 78–79. 9 A. Sibula intervjuu L. Laurile. – Kirjutamata memuaare. 28. VI. 1981. Litereerinud: Tiiu Sõrmus. Käsikiri. 10 Helgi Õismaa, Tallinna Kesk- ja haruraamatukogude kujunemislugu aastatel 1907–1940, lk 26. 11 Helgi Õismaa, Tallinna Kesk- ja haruraamatukogude kujunemislugu aastatel 1907–1940, lk 25. 12 J. Kari, Raamatukogutegelane A. Sibul ja Tallinna Keskraamatukogu a. 1921–1940, lk. 90–91. 13 1174-köiteline ingliskeelne raamatukogu avatakse. – Päevaleht, 1928, 25. okt., lk. 7. 1 2