Tallinna Keskraamatukogu - Page 32

‹ 32 › Käsiraamatukogu avamisega tuldi vastu nende lugejate huvidele, kes tahtsid kiiresti mõne küsimuse kohta vastust saada. Fondist ei puudunud tähtsamad eesti-, vene-, saksa-, inglis- ja soomekeelsed teatmeteosed. Rohkesti oli entsüklopeediaid ja atlaseid. Arvukalt oli kunstialast kirjandust, eriti kunstnike biograafiaid. Peale raamatute oli avariiulitele välja pandud värsked ajakirjad. Aasta-aastalt käsiraamatukogu kasutajate arv kasvas: 1926. a. kasutasid kogu 28 420, 1929/30. a. – 34 678 lugejat. Kogu kasutamine oleks võinud veelgi arvukam olla, kuid ruumipuudusel, eriti talvistel õhtutundidel tekkisid lugejate järjekorrad. Nii nagu üldlugemissaali, olid ka käsiraamatukogu peamisteks kasutajateks vanemate klasside õpi- lased.”8 1920-ndaid aastaid iseloomustas tung hariduse järele ja enesetäiendamise vajadus. Just viimane oli eriti oluline: raamat tuli teha kättesaadavaks kõigile elanikkonnakihtidele. Juba 1920-ndate aastate alguses hakati plaanima harukogude rajamist kesklinnast eemal asuvatesse elurajoonidesse. Sobivad ruumid leiti harukogudele alles 1920-ndate aastate keskel. Harukogude rajamine 1926. aastal tähendas raamatukogule sisuliselt keskraamatukoguna tegutsemise algust. A. Sibul tegeles pidevalt raamatufondi täiendamisega. Linnavalitsuse poolt määratud summade ja riikliku toetuse arvel hakkas raamatute arv kiiresti kasvama. Lisaks eestikeelsele kirjandusele hangiti pidevalt juurde saksa- ja