Tallinna Keskraamatukogu | Page 258

‹ 258 › tidest soomlastega ja eriti Helsingi Linnaraamatukoguga. Kui ma direktoriks tulin, ootas mind laual õnnitluskaart Helsingi Linnaraamatukogult ja kutse tulla nädalaks praktikale. Olen seda sõprust alati väga oluliseks pidanud. Oleme püüdnud hoida ka sidet erinevate spetsialistide vahel, et kui tekib mõni jooksev küsimus, saab ühendust võtta ja arutada, kuidas neil see lahendatud on. Kas raamatukogul on piisavalt rahalisi võimalusi oma kogude täiendamiseks? Rahalised seisud raamatute ostmiseks on küll aegamööda mõnevõrra paranenud ega ole praegu võrreldavad selle ajaga, kui ma alustasin. Praegu ostab raamatukogu teavikuid u. 9,5 miljoni eest, millest riik annab 5,3 miljonit. Kuid siiski peame kaaluma, mida ja kui mitmes eksemplaris oma raamatukogudesse osta. Ja just raamatute väike eksemplaarsus on see, mis muudab harukogudes rahulolematuks nii raamatukoguhoidjaid kui ka lugejaid, sest soovitud raamatut tuleb liiga kaua oodata. Raamatute-perioodika kõrval on ka CD-d, videod ja DVD-d, mille komplekteerimisele tahaksime ka suuremat rõhku panna, kui meie rahakott võimaldab. Kas muusikaosakond taastati raamatukogus teie ajal? Et remondijärgselt avame Estonia pst. raamatukogus uuesti muusikaosakonna, oli selge ja kindel plaan. Siin majas oli see osakond asutatud juba 1928, kuid 1951. aastal tuli see kogu praeguse Rahvusraamatukogu eelkäijale üle anda. 1980-ndatel Mustamäe III raamatukogu, praeguse Sääse raamatukogu juurde loodud muusikaosakond suri välja nii personaliprobleemide kui ka arvatavasti rahapuuduse tõttu. Estonia pst. asuvasse uude osakonda oli üle tuua väike LP-de ja nootide kogu, kuid raamatute ja auviste kogu tuli alles looma hakkama. Kuid arvatavasti juba järgmisel aastal hakkame remontima ruume Liivalaia 40 hoones, kuhu muusikaosakond saab oma seni üsna väikese saali asemele uued ja avarad ruumid. Meie eesmärgiks on kujundada sellest muusika- ja filmikeskus, mis pakub tallinlastele võimalusi loovaks enesearenduseks, oma hobidega tegemiseks või miks ka mitte kasulikuks ajaveetmiseks. Uues osakonnas on kindlasti rohkem töökohti kohapeal teavikutega tegelemiseks, senisest olulisemalt enam riiuleid, kuid tavapäraste raamatukoguteenuste kõrval tahame pakkuda ka uusi, aktiivset osalemist võimaldavaid tingimusi: saal muusikaüritusteks, filmisaal, harjutus- ja salvestusruumid, muusikariistade kohalkasutus, erinevad arvutiprogrammid. Kuid muusikaosakond ei olnud ainus asi, mis remondijärgselt peamajas taastati. Nii näiteks tegutses siin 1933. aastal loodud Noorteraamatukogu. Enne 2000. aastal alanud remonti oli kogus küll ka lasteraamatuid, kuid eraldi teenindust lastele ei olnud. Täna on meie lasteteeninduse saal laste hulgas teada ja tuntud koht. Suurde saali sai tagasi viidud kojulaenutus ja lugemissaal tema kunagisse asukohta maja madalamas hoovipoolses osas. Remondiga sai lahendatud veel mõned kitsaskohad: meil on nüüd eraldi näitusesaal ja saal ürituste korraldamiseks. Eraldi saime teha veel rõdusaali, mida me oleme hakanud kutsuma ka vanaraamatu saaliks ning kus me eksponeerime enne 1945. aastat ilmunud raamatuid, mis on vaatamata Keskraamatukogu kogu hävitamisele ja laialipillutamisele meile alles jäänud. Missugune etapp on teie arvates olnud kõige olulisem saja aasta jooksul? Seda on väga raske öelda. Raamatukogu on läbi teinud väga raskeid ja keerukaid etappe ja ta on suutnud alles jääda. Neid aegu, kus eksistents on olnud piiri peal, on ju olnud mitu. Mille üle on teil hea meel? Arvan, et mul on kõige enam hea