Tallinna Keskraamatukogu - Page 257

‹ 257 › Kas suure asutuse juhina pidite tööle tulles majandusalaseid teadmisi juurde hankima? Läksin kohe, kui ma siia tulin, Audentes Mainor Ülikooli õppima ning sain diplomi rahvusvahelise ärikorralduse alal. Aga õppima läksin rohkem lisaeriala, personalijuhtimise pärast. Kindlasti on mul selle võrra sellel ametikohal lihtsam olnud, et ma saan aru ka raamatupidamise ja finantside keelest. Kuid alguses oli kogu personalitöö minu vedada ja siin oli õpitust palju abi. Pärast remonti algas arvutilaenutus. Arvutisüsteemile üleminek algas juba 1990-ndate algul soomlaste abina. 1993. aasta sügisel alustas meie raamatukogu koostöös Soome firma Akateeminen Tietopalvelu OY-ga raamatukogusüsteem „Kirjasto 3000” kataloogimismooduli katselist kasutamist uudiskirjanduse sisestamisel. Ka esimesed arvutid, mis meie raamatukogus kasutusele võeti, saime kingitusena soomlastelt. Kolm aastat hiljem tegi kultuuriministeeriumi juures tegutsenud ekspertkomisjon otsuse võtta seesama raamatukogusüsteem kasutusele ka rahvaraamatukogudes. Kuid kahjuks oli tegemist vaid kohtvõrgus töötava tarkvaraga, mis ei sobinud meie hajutatud raamatukogudega süsteemile. Uue raamatukogusüsteemi otsimisel oli meile suureks abiks TTÜ raamatukogu direktor Jüri Järs. Korra oli kõne all ka uue rahvusvahelise konkursi korraldamine, et meile ja Tartu linnaraamatukogule sobiv lahendus leida. Kuid spetsiaalselt raamatukogude jaoks loodud süsteemid on suhteliselt kallid ning nende juurutamine vaid ühe-kahe raamatukogu jaoks keeruline, seega leidsime olevat ebaotstarbeka hankida veel üks Eesti jaoks uus raamatukogusüsteem. Teadusraamatukogusid ühendav ELNET Konsortsium katsetas ja kohandas Eesti oludele alates 1997. aasta suvest USA firma Innovative Interfaces Inc. loodud raamatukogusüsteemi INNOPAC. 1990-ndate lõpus hakkas meie ja Tartu linnaraamatukogus küpsema idee võtta ka meie raamatukogudes kasutusele INNOPAC. 2000. aasta oktoobris kirjutasin koos ELNET Konsortsiumi juhatuse esimehe Mihkel Reialiga alla lepingule INNOPAC-i kasutamise kohta meie raamatukogus. Võimalikuks sai see suuresti tänu sellele, et linnavalitsus, kus meie valdkonna abilinnapea oli tookord Liisa Pakosta, eraldas sama aasta suvel lisaeelarvest Keskraamatukogule 3 miljonit krooni, millest osteti vajalikud 51 litsentsi, kuid hangiti ka vajalik riistvara ja ehitati harukogudele interneti pü 6