Tallinna Keskraamatukogu - Page 256

‹ 256 › Omaaegsed harukogude „lipulaevad” olid Sääse ja Sõle – kuidas nende olukord praegu on? Sõle ootab remonti. Sääse raamatukogus mõni aasta tagasi toimunud remont parandas oluliselt raamatukogu teenindustingimusi ning tänu raamatukoguhoidjate läbiviidud huvitavatele raamatukogutundidele on selles raamatukogus nüüd alati palju lapsi ja noori. Väga sageli on nende kunagi väga tublilt lugemist populariseerinud raamatukogudega nii, et kui on toimunud personalimuudatused, ei jäta need oma mõju avaldamata ning teatud traditsioonilised ettevõtmised vaibuvad. Kuid kui traditsioonid on tugevad, siis jätkuvad need ka uute töötajate ajal, kes oma uute kogemustega neid hoopis rikastavad. Mõjutab kindlasti ka see, kui raamatukogu vahetus läheduses on koolid, lasteaiad, sotsiaalasutused. Siis on sidemeid kergem luua. Pikkade traditsioonidega on kõik Aleksander Sibula ajal loodud harukogud. Mida teadsite Aleksander Sibulast, kui Keskraamatukokku tööle tulite? Et Sibul tegeles aktiivselt raamatukogunduse arendamisega ka väljaspool Keskraamatukogu, siis oli tema tegemistest juttu erinevate õppeainete raames raamatukogunduse õppimise ajal. Põhjalikke teadmisi mul tookord siiski polnud. Sibula pilt, mille Keskraamatukogu mõned aastad enne minu tulekut Epp-Maria Kokamäel maalida oli lasknud, rippus direktori kabinetis. Ütlesin ikka naljatamisi kolleegidele, et ju see, mida ma siin teen, vist väga vale ei ole – pilt püsib kindlalt oma kohal... Aleksander Sibula mälestuse jäädvustamiseks ning aitamaks kaasa raamatukoguhoidjate järelkasvule rahvaraamatukogudes ja meie eriala populariseerimisele noorte seas asutas meie raamatukogu 2004. aastal, Sibula 120. sünniaastapäeval, Aleksander Sibula stipendiumi. Tegemist on Eestis ainsa raamatukogu poolt loodud raamatukogundusalase stipendiumiga. Kui nüüd võrrelda 1920-ndaid, 1930-ndaid, siis mille poolest erineb 2000-ndate aastate raamatukogu toonasest raamatukogust? Raamatukogu toimimise põhimõte ei ole muutunud: raamatukogu ülesanne on koguda ja säilitada informatsiooni ning pakkuda sellele ligipääsu. Sada aastat tagasi olid kataloogid/kartoteegid, nüüd elektronkataloogid ja andmebaasid. Juurde on tulnud infokandjaid ja teid, kui- Stipendiumi üleandmine. das informatsioon meieni jõuab. Muutusena saab välja tuua ehk selle, et tänapäeval saab raamatukogu kasutada kodust väljumata, s.t. et raamatukogu kasutaja ei ole ainult see, kes astub üle raamatukoguhoone läve, vaid ka see, kes kasutab meie elektronkataloogi või kodulehe kaudu e-teenuseid. Raamatukogude kataloogid ja andmebaasid on interneti kaudu kasutatavad, üha enam võimaldavad raamatukogud ligipääsu täistekstidele ja digiteeritud materjalidele. Ka meie raamatukogu kulutab aina rohkem ressursse oma kodulehe arendamisele ja e-teenustele. Peame arvestama, et lapsed ja noored kasutavad arvutit üha enam ning raamatukogu peab infotehnoloogiliste uuendustega kaasa minema. Tahame pakkuda noortele ja lastele mitte ainult ligipääsu, vaid ka aktiivset osalemist võimaldavaid lahendusi: veebipäevik, kirjandusliku omaloomingu esitamine, foorumid erinevatel teemadel, lastele kirjanduslikud mängud ja ristsõnad jms. Ja teiselt poolt on raamatukogu ees väljakutse, et miks peaks inimene siis üldse raamatukokku enam tulema. Siin on raamatukogul võimalus olla oma kogukonna keskus. Koht, kus kohtutakse, suheldakse, õpitakse ja veedetakse koos aega, olgu siis tegemist ükskõik mis vanuses inimesega. Seepärast püüame uutes harukogudes, kus ruumid seda vähegi võimaldavad, teha eraldi koolitus- või üritusteruumid, mida saab kasutada raamatukogu enda tegemiste jaoks, kuid seda võivad kasutada ka kõik teised, kes koos midagi teha tahavad.