Tallinna Keskraamatukogu - Page 253

‹ 253 › Siis tulite Tallinna. Kas see tuli ootamatult? Oli nii, et kui esimest korda Tallinna Keskraamatukogu direktori konkurss välja kuulutati, läks see teade miskipärast minust mööda ja esimesest konkursist ei teadnud ma midagi. Mida te Tallinna Keskraamatukogust teadsite? Olin siin tudengina lugeja. Käisin Keskraamatukogus väga sageli, sest siit sai raamatuid koju laenutada. Raamatukogul olid väga head kartoteegid, kust leidis referaadi või kursusetöö tegemiseks hõlpsasti vajaliku materjali kätte. Väike tuba, kus kartoteegid asusid, oli tudengitele teada koht! Aga Saaremaal töötades mul kuigi tihedat sidet siinse raamatukoguga ei olnud. Olid raamatukogutöötajate üritused, mille käigus erinevate linnade ja maakondade kolleegid omavahel suhtlesid. Kui ma siis Tallinna Keskraamatukogu direktoriks kandideerisin, pidin võtma erialaajakirjad ja neid natuke uurima, et täpsemat teavet saada ja et kandideerimine natuke lihtsam oleks. Parasjagu oli nii, et just eelmisel, 1997. aastal oli raamatukogu tähistanud oma 90. aastapäeva ja tänu sellele oli ajakirjas „Raamatukogu“ Tallinna Keskraamatukogust ka rohkem juttu. 1997. aastal oli ajakirjas ilmunud Tiiu Valmi artikkel Tallinna raamatukoguteenindusest, kus analüüsiti probleeme ja oli toodud Linnavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni otsus teeninduse parandamise kohta. Sealt sain siis mingi pildi olukorrast ja ideid, mida kandideerimisel rääkida. Kas oli ka teisi kandidaate? Oli ikka. Konkurss oli jõudnud uuele ringile. Komisjon oli mures, et kandideerijaid ei olnud kuigi palju. Tiiu Valm, tollane kultuuriministeeriumi nõunik, ja Anne Valmas, kes oli Teaduste Akadeemia raamatukogu direktor, ja veel mõned teisedki, kes tookord komisjonis olid, olla siis arutanud, keda võiks veel kandideerima kutsuda. Nähtavasti ma siis meenusin kellelegi neist ja nad otsustasid minuga rääkida. Helistaja oli Anne Valmas, mäletan, et mul oli parasjagu oma töötajatega koosolek, kui ta mulle helistas ja kandideerima kutsus. Kaua ma ei kõhelnud, otsuse tegin juba samal päeval. Tahtsite ikkagi Tallinna tagasi? Arvan, et ma tahtsin teha midagi rohkemat: tahtsin ennast proovile panna. Tallinna ma muidugi veidi pelgasin: kuigi hästi ma linna ei tundnud, harukogud olid aga üle linna laiali, näiteks Lasnamäge ei tundnud ma üldse. Mis olid Teie trumbid, mis te kandideerimisel välja käisite? Mäletan, et tol ajal oli internetist võimatu Tallinna Keskraamatukogu kohta midagi leida. See andiski mulle põhjuse öelda, et Tallinna Keskraamatukogu peab hakkama tegelema rohkem oma mainekujundusega. Samuti rääkisin küllap ka infotehnoloogilistest arengutest, Kuressaares oli raamatukogus internetiühendus ja lugejatele internetipunkt; Tallinna Keskraamatukogus olid internetiga kehvad lood. Millest alustasite? Mõtlen tagantjärele, et asedirektor Arda Mäeperel oli õigus, kui ta soovitas kahe esimese päevaga kõigile haruraamatukogudele ringi peale teha. Võib-olla jahutas ta sellega minu nooruse tulisust. Küllap ma ikka arvasingi, et tulen, olen noor ja aktiivne, ja et mis see siin siis ära ei ole! Aga raamatukogu ruumide olukord oli väga kehv. Sain kahe esimese päevaga täieliku peavalu ja mõtlesin korraks, miks ma üldse tulin. Pilt oli väga nukker. Inimesed olid toredad ja entusiastlikud, kuid ruumide halb olukord ja see, et raamatukogudes ei olnud arvuteid ega internetiühendust, pani mõtlema, mida teha selleks, et kõiki neid inimesi minu mõtetega kaasa tulema motiveerida. Siin oli parajasti kaks tööd pooleli: üks oli Laagna raamatukogu ja teine võõrkeelse kirjanduse osakonna uute ruumide renoveerimine. Keskraamatukogu oli juba enne minu tulekut kätte saanud endise Sotsiaalpanga ruumid võõrkeelse kirjanduse osakonna jaoks, aga pankrotimenetlus oli pooleli ja neid ruume polnud võimalik kasutada. Pankrotihaldur tegutses, midagi oli aga ära viimata ja meie asjad viibisid. Arda Mäepere on tagantjärele meenutanud, kuidas ma pankrotihalduri ja sealse korteriühistu esimehega pikki telefonikõnesid pidasin ning asjad lõpuks liikuma sain. Arda oli siis rõõmustanud: saime õige direktori! Nähtavasti oli tegemist väga pikaks ajaks venima jäänud probleemidega, mis, nagu hiljem välja tuli, minu tulekuga lahenesid. Laagna raamatukogu uute ruumide remont küll käis, kuid ka seal tuli tööde normaalseks kul-