Tallinna Keskraamatukogu - Page 252

‹ 252 › Moderniseeruv raamatukogu Intervjuu Tallinna Keskraamatukogu direktori Kaie Holmiga Olete lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis bibliograafia eriala ja töötanud üheksa aastat raamatukogus. Alustasite Saaremaal väikeses Kärla valla raamatukogus. Kuidas Teist raamatukogutöötaja sai? Olen pärit Saaremaalt, lõpetasin Kuressaare 2. Keskkooli ja Kaie Holm kuna ma ei teadnud, mida edasi õppida, otsustasin tööle minna. Töötasin kaks aastat, see oli just 1980-ndate lõpus, kui elu ümberringi hakkas muutuma, siis oli tunne, et kui ma nüüd edasi õppima ei lähe, siis mu elu lähebki samades rööbastes edasi ja minu jaoks ei muutu midagi. 1988. aastal läksin Tallinna Pedagoogikaülikooli ettevalmistuskursusele, sest ma ei olnud kindel, et oleksin pärast kaheaastast pausi sisseastumiseksamid ilma kursusi läbimata ära teinud, ja valisin erialana raamatukogunduse. Ma ei olnud mingi bibliograafiafanaatik, lugesin küll väga palju, seda olen kogu elu teinud. Olen tegelikult rahutu hing ning kataloogimine ja bibliografeerimine pole need alad, millega ma päevast päeva tegelda oleksin tahtnud. Organiseerimistöö sobib mulle rohkem. 1994. aastal lõpetasin Pedagoogikaülikooli ja läksin tööle Saaremaale Kärla raamatukokku. Sattusin sinna huvitaval ajal: raamatukogu kolis korterist, kus ta oli jaotatud eri tubade peale, vallamaja teisele korrusele. Asukoht oli hea, inimesed, kes vallamajja tulid, astusid ka raamatukokku sisse, võrdlemisi ligidal olid ka kool ja lasteaed. Uuel pinnal avanes mul võimalus raamatukogu oma käe järgi sisse sättida. Lasksin töömeestel lasteriiulid erinevates värvitoonides värvida, tegin lastenurga suuremaks, ostsin uued kardinad jne. Raamatukogus hakkas palju lapsi käima, kindlasti oli nende hulgas neidki, kes kunagi varem ei olnud raamatukogus käinud. Arvatavasti mõjus ka see, et raamatukoguhoidja oli noor. Olin seal üksinda, tol ajal teist raamatukoguhoidjat ei olnud. Vahetundide ajal ja kooli lõppedes oli raamatukogu lapsi täis, oli tavaline, et pärast tundide lõppu tehti aega bussi tulekuni raamatukogus parajaks. Mul oli väga hea meel, kui poisid, kes raamatukogus alguses teistega koos vaid muusikat kuulamas ja minuga lobisemas käisid, varsti juba koomikseid ja siis muidki raamatuid-ajakirju sirvisid. Väiksematega joonistasime või meisterdasime koos, kevadel käisime sinililli otsimas või mängisime jõe sillal Karupoeg Puhhi leiutatud Laevamängu. Varsti harjus ka ülejäänud vallarahvas sellega, et raamatukogus pole vaikne nagu varem. Nemad käisid raamatukogus, kui lastel tunnid olid või kui nood juba koju olid läinud. Saime hästi hakkama. Olin Kärlas vähe aega. Kolmveerand aastat hiljem toimus konkurss Saare Maakonna Keskraamatukogu direktori kohale. Kandideerisin ja võitsin selle konkursi. Koos minuga kandideeris samale ametikohale ka minust vanemaid ja suurema kogemusega inimesi, aga komisjonis oli kirjanik Albert Uustulnd, kes – nagu ma hiljem kuulsin –, olevat tookord minu kandidatuuri kohta öelnud, et valime noore, ta võib küll teha vigu, kuid on hakkaja ja aktiivne. Väga suur muutus kohavahetus minu jaoks polnud. Ma teadsin Saare Maakonna Keskraamatukogu töötajaid, olin olnud sealses raamatukogus praktikal ja ka Kärlal töötades puutusin Keskraamatukogu inimestega sageli kokku. Maakonna keskraamatukogu direktori töö nõuab väga suurt universaalsust. Tuleb olla tööandja, majandada raamatukoguhoonet ja reklaamida oma teenuseid, kuid ei ole tavaliselt ei sekretäri, majandusjuhatajat, personalitöötajat ega avalike suhete juhti, vaid tuleb endal kõigi asjadega tegelda: osata teha eelarvet, jälgida kulusid, tunda tööseadusandlust jne. Maakonna keskraamatukogu koordineerib ka kõigi maakonna raamatukogude tööd: komplekteerib ja töötleb nende kogud, korraldab koolitusi ja nõusta "