Tallinna Keskraamatukogu - Page 244

‹ 244 › Nelja kuu jooksul kuulati loenguid, vaadati loodusfilme, õpiti sorteerima olmeprügi ja valmistati erinevatest jäätmeliikidest ohustatud liike kujutavaid taieseid. Projektis osales Tallinna ja Harjumaa koolide 4.–6. klassi 372 õpilast. Kuidas sorteerida olmeprügi? Alates 2002. aastast on raamatukogu korraldanud lastele koolivaheajaprogramme. Alguses toimusid need keskkogus, hiljem laienesid üritused ka Paepealse ja Kännukuke haruraamatukogudesse. 2003. aastal oli sügisvaheaja teemaks „Kirjanduslik muinasmaa”. 2004. aastal kevadvaheajal toimus koostöös Tallinna Loomaaiaga otsimismäng „Teekond raamatukogust loomaaeda”. 2003. aastal alustas raamatukogu laste suvise lugemisprogrammiga „Suvi raamatuga”, mis hõlmab nii eesti kui ka vene keeles lugevaid lapsi. Tallinna Keskraamatukogul on tore traditsioon korraldada vähemalt kord aastas Tallinna lastele loomingulisi konkursse. Toimunud on nii joonistusvõistlus („Salapärane veemaailm”, 2001), maskide valmistamise võistlus („Head ja halvad tegelased raamatutes”, 2002), Sööbiku ja Pisiku valmistamise võistlus kuulsa norra lastekirjaniku ThorbjØrn Egneri sünnipäevaks (2002) kui ka väikeste lõbusate tondijutude kirjutamise võistlus (2003). Sellele saksa lastekirjaniku Otfried Preußleri 80. sünnipäevale pühendatud võistlusele laekus 220 tondijuttu. Raamatukogu 100. sünniaastapäevaks kutsus raamatukogu lapsi üles kirjutama jutte teemal „Sajajalgne sajaaastases raamatukogus”. 2002. aastal avatud Tallinna Keskraamatukogu muusi- kaosakond on võtnud oma missiooniks muude ülesannete kõrval leida peamaja ilusasse saali elava muusika esitajaid. See on ka õnnestunud: kontserdisarjaga „Väikesed interpreedid Keskraamatukogus” on saanud võimaluse raamatukogukontserdiks Tallinna ja Harjumaa muusikakoolide õpilased. Tallinna ja Harjumaa koolide õpilaste näiteringid on andnud etendusi nii peamajas kui ka Kännukuke ja Paepealse raamatukogus. Näitused Raamatukogu peamaja näitusesaalist on saanud aastate jooksul koht, kus lugejad saavad nautida nii professionaalsete kunstnike kui ka asjaarmastajate loomingut. Raamatukogu on püüdnud lähtuda põhimõttest, et näitused oleksid võimalikult mitmekesised ja pakuksid huvi laiemale lugejateringile. Suurem osa näitusi on n.-ö. välisnäitused, sest igapäevase teenindustöö kõrvalt ei jää töötajatel aega tegelda mahukate näituste koostamisega. Hoolimata sellest on püütud järgida põhimõtet, et igal aastal tuleksid töötajad välja ka mõne omakoostatud näitusega. Mahukamad neist on olnud 2002. aastal „Koolilaps läbi aegade” ja „Tallinna Keskraamatukogu – 10 aastat Eesti Vabariigis”. Esimene näitus oli väga populaarne originaalse teemakäsitluse ja eksponaatide valiku tõttu. Peale kooliõpikute kuulus väljapanekusse Saaremaalt kohale toodud 20. sajandi alguse koolipink, puudumistõendid, spikrid jm. huvitavat. Meenutusi oma koolipõlvest kirjutasid näitusele Ellen Niit, Ferdinand Veike, Raivo Järvi, Maret Maripuu jt. 2004. aastal tähistati Tallinna Keskraamatukogu kauaaegse direktori Aleksander Sibula 120. sünniaastapäeva. Põhjalikku ülevaadet pakkuva näituse põhiosa koostas lugemissaali raamatukoguhoidja Tiiu Sõrmus. Eksponeeriti fotosid, dokumente ning isiklikke esemeid A. Sibula perekonnaarhiivist, Eesti Kultuuriloolises Arhiivis säilitatavate kirjade koopiaid. Toimus ka kõnekoosolek pöördelistest neljakümnendatest Eesti raamatukogunduses. Peamaja näitusesaalis korraldatakse aastas keskmiselt kümme kuni kaksteist näitust. Kuue aasta jooksul on raamatukogule tekkinud toredaid sõpru, kes igal aastal midagi uut ja huvitavat välja pakuvad. Väga head sidemed on Tallinna Keskraamatukogul eesti köitekunstnikega, kes on raamatukogus korduvalt välja pannud nii personaal- kui ka ühisnäitusi.