‹ 242 ›
Keskraamatukogu ette võtnud muusikaosakonna laiendamise projekti. Uutes suuremates ruumides (Liivalaia
40) avatavast muusikaosakonnast kujuneb vaba aja veetmise keskus, kus lisaks traditsioonilistele raamatukoguteenustele pakutakse pilliharjutuse ja -laenutamise, esinemise, filmivaatamise, heli-videostuudio kasutamise ja
mitmesuguseid muid võimalusi.
Tallinna Keskraamatukogust on muusikaosakonna kaasabil saanud taas elava muusikaga „elus” maja.
Alates taasavamisest 2002. aastal on muusikaosakonnas
töötanud Tiiu Daniel, Mare Ool, Kelly Adamson. Praegused raamatukoguhoidjad on Ingrid Lestsepp ja Marje
Ingel, juhatajaks on algusest peale olnud Kaie Viigipuu.
Koostöö teiste organisatsioonidega.
Johannes Aaviku Seltsi keelepäev Nõmme Raamatukogus koos Nõmme Muusikakooliga
Helgi Vihma
Nõmme alevisse rajati raamatukogu 1922. aastal. Nõmme linna raamatukogu hiilgeaeg lõppes linnaõiguste äravõtmisega 1940. Tänaseks on Nõmme Raamatukogu
suutnud Eesti Vabariigi tingimusis taastada talle kuuluva väärika koha Nõmme kultuurielus. Avaras lugemissaalis on alati lugemas, raamatuid laenamas, arvutitega
tegutsemas nii noori kui vanu, õues mängib lapsi, kelle
emmed-issid on parajasti raamatukogus. Kaunilt kujundatud avariiulid ja raamatunäitused on pilkupüüdvad.
Raamatukogus on toimunud kultuuriüritusi, kuhu on
kogunenud huvilisi nii palju, et koolilt tuli toole juurde laenata. Üks niisuguseid oli näiteks 30. märtsil 2007.
aastal Johannes Aaviku Seltsi korraldatud keelepäev
„Meie vaimsuse alus on eesti keel”. Avaettekande („Meie
vaimsuse alus on eesti keel”) pidas seltsi juhatuse esinaine Helgi Vihma, kes selgitas ka ürituse kuupäeva valikut:
30. märtsil 1917 ühendas Vene Ajutine Valitsus Eestimaa
Kubermanguga meie Lõuna-Eesti (Liivimaa Kubermangu) ja andis Eestile autonoomia.
7. aprillil toimus Petrogradis nelja tuhande eesti sõjaväelase paraad, mida juhtis leitnant Theodor Käärik – Johannes Aaviku Seltsi auliikme Kaljo Kääriku isa. Meil, kes
me elame Eesti Vabariigis, on rõõm ja vastutus hoida ja
arendada eesti keelt ja kultuuri, mis on meie suurim varandus. Olgem siis julgelt keeleteadlikud ja keelerikkamad, raamatukogu toetab meid selles.
Pärast avaettekannet andis Nõmme Muusikakool tervituskontserdi, kus esinesid nii õpilased kui õpetajad.
Mida arvavad eesti noored eesti keelest, sellest rääkis
Ingrid Rüütel. Igatahes meie gümnasistide keeleteadlikkus näis olevat üpris rõõmustav.
Viimane esineja oli Eestis töötav itaalia keelefilosoof
Daniele Monticelli, kelle ettekanne „Eesti keeleuuendus
ja itaalia questione della lingua: paralleelid ja põimumised”
oli sensatsiooniline ja tekitas rohkesti nii küsimusi kui ka
sõnavõtte.