Tallinna Keskraamatukogu | Page 242

‹ 242 › Keskraamatukogu ette võtnud muusikaosakonna laiendamise projekti. Uutes suuremates ruumides (Liivalaia 40) avatavast muusikaosakonnast kujuneb vaba aja veetmise keskus, kus lisaks traditsioonilistele raamatukoguteenustele pakutakse pilliharjutuse ja -laenutamise, esinemise, filmivaatamise, heli-videostuudio kasutamise ja mitmesuguseid muid võimalusi. Tallinna Keskraamatukogust on muusikaosakonna kaasabil saanud taas elava muusikaga „elus” maja. Alates taasavamisest 2002. aastal on muusikaosakonnas töötanud Tiiu Daniel, Mare Ool, Kelly Adamson. Praegused raamatukoguhoidjad on Ingrid Lestsepp ja Marje Ingel, juhatajaks on algusest peale olnud Kaie Viigipuu. Koostöö teiste organisatsioonidega. Johannes Aaviku Seltsi keelepäev Nõmme Raamatukogus koos Nõmme Muusikakooliga Helgi Vihma Nõmme alevisse rajati raamatukogu 1922. aastal. Nõmme linna raamatukogu hiilgeaeg lõppes linnaõiguste äravõtmisega 1940. Tänaseks on Nõmme Raamatukogu  suutnud Eesti Vabariigi tingimusis taastada talle kuuluva väärika koha Nõmme kultuurielus. Avaras lugemissaalis on alati  lugemas, raamatuid laenamas, arvutitega  tegutsemas nii noori kui vanu, õues mängib lapsi, kelle emmed-issid on parajasti raamatukogus. Kaunilt kujundatud avariiulid ja raamatunäitused on pilkupüüdvad. Raamatukogus on toimunud kultuuriüritusi, kuhu on kogunenud  huvilisi  nii palju, et koolilt tuli toole juurde laenata. Üks niisuguseid oli näiteks 30. märtsil 2007. aastal Johannes Aaviku Seltsi korraldatud keelepäev „Meie vaimsuse alus on eesti keel”. Avaettekande („Meie vaimsuse alus on eesti keel”) pidas seltsi juhatuse esinaine Helgi Vihma, kes selgitas ka ürituse kuupäeva valikut: 30. märtsil 1917 ühendas Vene Ajutine Valitsus Eestimaa Kubermanguga meie Lõuna-Eesti (Liivimaa Kubermangu) ja andis Eestile autonoomia. 7. aprillil toimus Petrogradis nelja tuhande eesti sõjaväelase paraad, mida juhtis leitnant Theodor Käärik – Johannes Aaviku Seltsi auliikme Kaljo Kääriku isa.  Meil, kes me elame Eesti Vabariigis, on rõõm ja vastutus hoida ja arendada eesti keelt ja kultuuri, mis on meie suurim varandus. Olgem siis julgelt keeleteadlikud ja  keelerikkamad, raamatukogu  toetab meid selles. Pärast avaettekannet andis Nõmme Muusikakool tervituskontserdi, kus esinesid nii õpilased kui õpetajad. Mida arvavad eesti noored eesti keelest, sellest rääkis Ingrid Rüütel. Igatahes meie gümnasistide keeleteadlikkus  näis olevat üpris rõõmustav.                     Viimane esineja oli Eestis töötav itaalia keelefilosoof Daniele Monticelli, kelle ettekanne „Eesti keeleuuendus ja itaalia questione della lingua: paralleelid ja põimumised” oli sensatsiooniline ja tekitas rohkesti nii küsimusi kui ka sõnavõtte.