Tallinna Keskraamatukogu - Page 239

‹ 239 › Kopli raamatukogu 1969. aastal: Aime Valentin ja Anne-Marie Ivask (paremal). Kuidas sattusite Kopli raamatukokku? Ma ei ole raamatukogundust õppinud. Lõpetasin Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keele ja kirjanduse osakonna, lisaerialana ajaloo. Mäletan, et pidime kahe aastaga läbi võtma terve ajaloo programmi. See oli viiekümnendate aastate lõpul. Raamatukokku sattusin ma juhuslikult. Pidin pärast lõpetamist hakkama ise kohta otsima ja sattusin vene kooli eesti keele õpetajaks. Aga seal ma kaua vastu ei pidanud. Juba esimesel päeval oli mul neljasilmavestlus direktoriga, missugused on tingimused ja kuidas tuleb õpetada. „Kahte” panna ei tohtinud. Mulle tehti selgeks, et kui ma seda teen, tuleb klassijuhataja ja teeb selle „kolmeks”, sest „kolme” peale teab õpilane ikka... – ja seda ka tehti. Aga missugune austus saab olla õpetaja vastu pärast seda? Mulle aitas ühest aastast. Mu sõbranna elas Koplis. Tema siis ütles, et tulgu ma raamatukokku, seal olevat koht saadaval. Nii hakkasingi 1962. aastal Kopli raamatukogus tööle. Algul töötasime neljakesi, 1974. aastast jäime kolmekesi ning töötasime koos kuni 2000. aastani. Vana juhataja läks 1967. aastal pensionile, seejärel sai juhatajaks endine lugemistoa juhataja Viiu Alling. Eesti ja vene abonement olid eraldi, olin algul vene abonemendis, siis sain eesti omasse. Vene osakonda tuli üks ohvitseriproua, kes aastakese töötas, aga hakkama ei saanud ja läks ära. Töötasime kolmekesi kolmkümmend viis aastat. Missugune on olnud teie elu esimene kokkupuude raamatukoguga? Esimest korda käisin raamatukogus algkooli ajal, kui õppisin kolmandas või neljandas klassis. Mul on meeles, kuidas juhataja käis riiulite vahel ringi ja raamatuid otsis. „Kaks kaptenit”, „Sevastoopoli rasked päevad” ja mis need raamatute pealkirjad olidki, mida ma tookord lugesin... Seitsmeselt leidsin kodunt kapi otsast „Vaga Jenoveva”. Kas ma arugi sain, mis seal kirjutatud oli, aga ma lugesin! Elasime Tõrvas, seal oli tollal väga väike raamatukogu, selle jaoks oli vaid üks toake. Tulin Tõrvast ära 1954. aastal, kui astusin Tallinna Pedagoogilisse Instituuti ja jäingi Tallinna. Kas kodukandi kirjanikud seisavad kuidagi lähemal kui teised? Herta Laipaik on tervenisti läbi loetud. Heino Puhvel oli Helme kandist pärit, teda olen samuti lugenud. Neid on veel. Ka Madis Kõiv on T ;W'f7B