Tallinna Keskraamatukogu | Page 236

‹ 236 › 2000-ndad aastad 80-aastane Kopli raamatukogu Haruraamatukogude saatuselugusid ja käsikirjalisi kroonikaid üle lugedes süveneb veendumus: kõik vanad haruraamatukogud on uunikumid ja iga haruraamatukogu ajalugu vääriks omaette raamatut. Üks on kindel: kui vanus haruraamatukogusid linnapildist ära pole pühkinud, lisab aeg neile vaid väärtust ja väärikust. 1920-ndatel alustanud Tallinna Keskraamatukogu esimesest neljast haruraamatukogust on tänaseks omaaegsetesse asumikeskustesse rajatutest alles jäänud Kopli ja Kalamaja raamatukogu. 15. septembril 2006 tähistas Kopli raamatukogu oma 80. sünnipäeva. Loodud 1926. aastal Tallinna Keskraamatukogu II Haruraamatukoguna, saavutas see harukogu oma kõrgaja 1930-ndatel, asudes samas majas Kopli apteegiga. Raamatukogu kirevast ajaloost kerkivad esile siin töötanud raamatukoguhoidjate-entusiastide nimed. Kõik nad, alates raamatukogu esimesest juhatajast, raamatute hoidja võrdkujuna ajalukku läinud Hans Kasest ja Teise maailmasõtta jäänud kunstikooli „Pallas” kasvandikust Jüri Ränist, on olnud tõelised raamatukogupatrioodid. Kopli raamatukogu juhataja Merike Harak: „Koplil on koloriiti.” 1930-ndate aastate Kopli oli põnev paik nii miljööväärtuse kui ka siin elanud inimeste kultuurilise tegevuse poolest. Kas see tendents tuleb esile ka praegu? Kopli Eesti-aegsus on uuel ajal üha nähtavamaks saanud. Vana-Kopli joonistub praegu palju detailsemalt välja kui vene ajal Merike Harak ja selle kuue aasta jooksul, mil mina siin töötanud olen, on see veelgi teravamalt märgatav. Tundub, nagu tuleks vana hõngu iga aastaga juurde. Usun, et ka inimesed, kes siin elavad, on seda märganud. Mina sain Kopliga lähemalt tuttavaks alles siis, kui siia tööle asusin. Lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi bibliograafia erialal 1980. aastal. Tallinna Keskraama- tukogusüsteemis olen töötanud alates 1985.aastast. Kopli raamatukokku asusin tööle aastal 2000. Mulle Kopli tõesti meeldib. Oleme teinud mitmeid üritusi koos Tallinna hea tundja, linnaajaloolase Robert Nermaniga. Ka tema 2002. a. väljaantud Kopli raamatu presentatsioon toimus meie raamatukogus. Mis on tänapäeval haruraamatukogu funktsioon? Minu isiklik arvamus on, et raamatukogu peaks olema eelkõige raamatukogu. Läbi aegade on ta kirjasõna kaudu õpetanud, kasvatanud ja arendanud eesti inimest. Arvan, et see toimib ka tänapäeval. Kõigi aegade parimad mõtted on ju ikkagi kirjas raamatutes. Inimese enda valik on, kas need tarkused temani jõuavad või mitte. 2006. aastal tähistati A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” I osa ilmumise 80. aastapäeva. Kas lugejad huvitusid sel puhul ka kuidagi rohkem Tammsaarest või on tänapäevainimene klassikutest võõrdunud?