‹ 232 ›
dutas linna elu ja ajalugu. Osakonna töötajad koostasid
kirjanduse nimestikke abonemendis toimuvateks üritusteks, aga ka raamatukogu konverentsideks. Ajalehtedes ja
raadios olid saavutanud suure populaarsuse igasugused
viktoriinid. Lugejad käisid meil vastuseid otsimas. Juhatasime nad alati allikate juurde, kust oli võimalik saada
õigeid vastuseid.
Siis tuli aeg, kui hakkasime koostama kirjanduse soovitusnimestikke. 1960-ndatel aastatel leidis direktor nende
avaldamiseks ka trükibaasi Kohtla-Järvel.
1970. aastal, pärast Linda Masingu pensionile minekut sai osakonnajuhatajaks Veera Linnamägi. Kirjanduse
soovitusnimestikke koostati eesti keeles (vastutav töötaja Viiva Lauba) ja vene keeles (vastutav töötaja Tatjana
Lukaštštuk). Koostati järgmised soovitusnimestikud:
„Tallinna mälestusmärgid”, „Isikunimedega tänavad Tallinnas”, „Eesti kirjanike ja kunstnike auks nimetatud tänavad”, „Eesti kunst”, „Eesti majandus” jt.
Bibliograafiaosakonna töötajad viisid raamatukogutöötajatele läbi bibliograafiaalaseid tunde, aga ka bibliograafilisi viktoriine ning osutasid metoodilist-bibliograafilist
abi. Osakonna töö oli mitmekesine ja sisutihe.
1990-ndatel hakkasid raamatukogud üle minema arvutiprogrammidele.
1997. aastal alustasime tööd arvutiprogrammiga „Kirjasto 3000”. Nüüd hakati ajakirjanduses ilmunud artikleid bibliografeerima otse arvutisse. See programm oli
väga mugav ja ammendav, lugejad olid alati rahul Eesti ja
teistegi teemade kohta käiva materjali kättesaadavusega.
Siis, 1999. aastal lõpetas aga bibliograafiaosakond oma
tegevuse.
1999. aasta maist 2003. aasta augustini töötasin ma
12-kohalises miniatuurses lugemissaalis võõ &