Tallinna Keskraamatukogu - Page 225

‹ 225 › avas Gonsiori tänava (praegusese Torupilli) raamatukogus raamatusalongi.4 Vastavalt sõlmitud lepingule sai raamatukogu igast kirjastuse uudistrükisest kaks tasuta eksemplari, mida oli võimalik laenutada, soovi korral ka osta. Et kirjastuse esindaja viibis raamatukogus, võis tema vahendusel tellida ka köite- ja kirjastamistöid, lugejatele pakuti võimalust kasutada väikese tasu eest Tallinna asutuste ja teenuste andmepanka. Raamatukogu eesruumis oli lugejatel võimalus juua kohvi või teed. Kirjastus abistas raamatukogu remondi osas. Kui 1992. aasta lõpus oli Keskraamatukogul 8 osakonda ja 25 haruraamatukogu, siis alates 1993. aasta algusest nende arv vähenes: Kallavere lasteraamatukogu ja Kallavere raamatukogu anti üle Maardu linnavalitsusele; 1993. aastal Tungla raamatukogu suleti; 1994. aastal anti Saue Linnavalitsusele üle Saue raamatukogu. 1993. aastal oli alles 70 rändraamatukogu, millest enamik asus laevadel. Ainus laenutuspunkt töötas Tallinna Klaverivabrikus. Rändfondi tööks oli varustada raamatutega ka Tallinna Invaühingu, turvakodu ja Lasnamäe vanurite maju. 1994. aastal vähenes rändraamatukogude arv 27-le, neist 14 oli laevadel. Kümnendi keskel, kui likvideeriti tootmiskoondis „Ookean“, lõppes ka laevade teenindamine. 12. augustil 1994 võeti Tallinna Linnavalitsuse istungil vastu Tallinna Keskraamatukogu uus põhikiri. Novembris kinnitati rahvaraamatukogude kasutamise uued eeskirjad: taas seati sisse tagatismaksu süsteem. (Inimesed, kellel ei olnud Tallinnas alalist sissekirjutust, pidid maksma kojulaenutuse eest tagatismaksu 25 krooni, õigeaegselt tagastamata trükiste viivisemaks oli 20 senti ühe hilinetud päeva eest.) 1995. aastal ulatus Tallinna Keskraamatukogu kogude arv 436 139 eksemplarini. (Koos haruraamatukogudega 1 204 304 eksemplarini.) Eksemplaarsuselt tuli kõige rohkem juurde eestikeelseid raamatuid, kuid nimetuste järgi venekeelseid. 5 Edaspidi need proportsioonid muutusid. 1994. aastal algas uudiskirjanduse sisestamine arvutisse. 1 2 3 4 5 Lõppemas oli sajand, mil raamatukoguhoidja töövahenditeks olid kuupäevatempliga pliiats (1920.–30-ndad), sulepea, kataloogikastid, arvelaud ja vahel aastakümneid oodatud lauatelefon. Algamas oli arvutiajastu. 1994. aasta novembri algul tähistati raamatukogus Aleksander Sibula 110. sünniaastapäeva. Kultuuriringkondades legendaarseks muutunud raamatukogudirektori mälestuseks toimus kõnekoosolek ja kontsert, avati ka näitus. 1997. aastal, kui möödus 90 aastat Tallinna Keskraamatukogu asutamisest, ilmus H. Jürmani ja H. Peeba koostatud brošüürivormis raamat raamatukogu ajaloost „Tallinna Keskraamatukogu 1907–1995”. H. Jürman, H. Peeba, Tallinna Keskraamatukogu 1907–1995. Tallinn: Tallinna Keskraamatukogu 1997, lk. 47. Samas, lk. 52. Samas, lk. lk. 53. Aita Kivi, Raamatusalongis saab tutvuda uudiskirjandusega. – Rahva Hääl, 18. november 1993. H. Jürman, H. Peeba, Tallinna Keskraamatukogu 1907–1995, lk. 58.