‹ 223 ›
1980.–1990-ndad aastad
1982. aastal möödus 75 aastat Tallinna Keskraamatukogu
asutamisest.
Aasta varem, 1981. aasta novembris, oli surnud raamatukogu kauaaegne direktor Aleksander Sibul. Ta sängitati mulda Tallinnasse Pärnamäe kalmistule.
1984. aastal püstitati A. Sibulale tema sünnikohta Tartu lähedale Varale mälestuskivi. Teeneka kultuuritegelase
mälestusüritusele kogunes eesti kirjandusüldsus, kultuuriorganisatsioonid, Tallinna Keskraamatukogu juhtkond,
endised kolleegid, sugulased, sõbrad ja tuttavad.
Sama teemaga oli aktiivselt tegelnud 1960-ndatel aastatel
Keskraamatukogus koos käinud kodu-uurijate ring.
Tööd alustas raamatukoguhoidjate rahvaülikool „Esteetika. Kujutav kunst”, mis algul oli plaanitud kolmeks
aastaks, ent suure nõudluse tõttu jätkati rahvaülikooliga
ka neljandal aastal.
1980-ndate aastate algul oli Tallinna Keskraamatukogul
20 haruraamatukogu (neist 3 olid lasteraamatukogud).
Rändfondi teenindada oli umbes 100 rändraamatukogu.
Ajutisi rändraamatukogusid avati ka olümpiamängude
eel Tallinna siseasjade osakondades. Tihedad sidemed
olid kujunenud Pimedate Ühingu Heliplaadistuudioga.
Neile valisid raamatukogutöötajad välja kirjanduse,
näitlejad lugesid teksti linti ja Pimedate Ühing korraldas
helikandjate laenutuse. Koostööleping oli ka laeva
„Viirelaid” meeskonnaga, kellele raamatukogu Tallinnas
reidil oleku ajal kirjandusüritusi korraldas.
1970-ndatel aastatel avati mitu uut raamatukogu: 1983.
aastal Tungla ja Taara tänava nurgal Kivimäe Haruraamatukogu.
Paul Kuusberg A. Sibula mälestuskivi avamisel 1984.
Eesti Vabariigi aegsete kultuuritegelaste au sees hoidmine
ja nende mälestuse jäädvustamine oli üks rahvuskultuuri
järjepidevuse märke, samal ajal ka vastuseisu avaldamine üha räigemaks muutunud venestamispoliitikale. Kui
1980-ndate aastate algust iseloomustas üleideologiseeritus ning ajaarvamine käis toona kultuurisündmusi kajastadeski partei ühest kongressist teiseni, siis 1980-ndate
lõpus muutus olukord kardinaalselt: raamatukogus hakati tutvustama Eesti iseseisvuse ajalugu (Kalju Oja), ausse
hakkasid tõusma väliseesti kirjanikud ja nende looming.
Kultuurimälu hoidmisel ja eesti kirjanduse tähtsustamisel oli Keskraamatukogu ilmutanud suurt ja järjekestvat
hoolt kogu kümnendi jooksul: 1980-ndate algul pandi
Keskraamatukogus alus kirjandusõhtute sarjale „Kirjanduslik Tallinn”, mille sisuline nõustaja oli Oskar Kuningas.
Mustamäe III haruraamatukogu (praegune Sääse).
1984. aastal Sõpruse puiestee 186 üheksakorruselise
elumaja tiibehitusena Mustamäe III haruraamatukogu
(praegune Sääse raamatukogu). 1987. aasta septembris
valmis eriprojekti järgi uus raamatukogu Pelgurannas
(praegune Sõle raamatukogu). Toimus ka ruumide va-