‹ 211 ›
ne. Raamatukogu kollektiivides käis 1970-ndatel vilgas
isetegevus: korraldati meeleolukaid, põhjalike eeskavadega peoõhtuid (vt. Arda Mäepere intervjuu), tähtpäevadel
esinesid lauluansamblid, korraldati kõikvõimalikke kursusi, kaasa arvatud õmbluskursused.
1970-ndate alguses nähti raamatukogumajas tihti
kunstnik Eduard Einmanni (1913–1982), kelle abikaasa
töötas Keskraamatukogus. Einmann oli saanud tuntuks
hea portretistina ja portreekunst oli tollal väga moes:
tuntud ja vähemtuntud kultuuriisikute portreid oli väljas
kõigil Eesti kunstnike kevad- ja sügisnäitustel. Ei maksa unustada aga sedagi, et portree oli tollal üks väheseid
žanre, kus kunstnikule kõige vähem ettekirjutusi tehti.
Sobivate modellide leidmine raamatukogust õigustas
end: nii valmis umbes pool tosinat raamatukogundusele
pühendunud eesti naise õlimaalportreed. Einmannil oli
edu: köitja Erika portree saadeti Moskvas toimunud üleliidulisele näitusele.
„Õhtuleht”, 17. september, 1972.
„Õhtuleht”, 9. juuli, 1972. Seoses NSV Liidu 50. aastapäevaga asuti 1970-ndate algul aktiivselt populariseerima vennasvabariikide elu-olu, kirjandust ja kunsti. 1972. aasta kevadel
korraldati Tallinna Keskraamatukogus nii Lätit ja Leedut kui
ka Taga-Kaukaasia liiduvabariike, Ukrainat ning Valgevenet
tutvustavaid raamatunäitusi.
„Sirp ja Vasar”, 27. oktoober, 1972.