Tallinna Keskraamatukogu - Page 20

‹ 0 › Nunne tänav 2: 3 tuba ja 63 istekohta Raamatukogule leiti ruumid linnale kuuluva maja Nunne 2 alumisel korrusel (sissekäik oli Nunne tänava poolt). Nunne 2 peasissekäik Peatselt selgus, et ruumid ei suutnud enam mahutada uusi juurdetulevaid raamatuid. Seetõttu otsustati osa raamatuid paigutada pööningule. Alles 1918. aastal tõusis kasutatud köidete arv 54 494 köiteni. Loeti peamiselt eesti- ja venekeelseid raamatuid, saksakeelsete raamatute arv moodustas kõigest 6–9% lugeda võetud raamatute üldarvust. Kuni Esimese maailmasõjani iseloomustasid raamatukogu tööd järgmised arvud:16 Raamatuid 1907 1908 1909 1910 1911 1912 1913 1914 Külastusi 2041 2741 3316 3647 4056 4644 5840 6729 8659 34 532 42 870 44 152 44 596 46 337 43 823 46 918 Laenutusi aasta lõpus 10 067 (2 ja ½ kuud) 40 317 43 746 44 915 41 771 39 741 40 160 41 323 Esialgu oli raamatukogu kasutada kolm tuba, millest esimene oli raamatute hoiuruum ja riidehoid, kahte tagumist tuba kasutati lugemistubadena. Kokku oli mõlemas toas 63 istekohta. Kuna algusest peale oli raamatukogu kasutamine elav, ruumid aga ei mahutanud kõiki lugeda soovijaid, tekkisid eriti õhtuti järjekorrad. Vahel tuli lugejatel tundide viisi oodata, enne kui nad lugemistuppa pääsesid. Tarvidus avaramate ruumide järele oli ilmne. Raamatukogu-teema leidis elavat käsitlemist toonases ajakirjanduses. Üsna pea hakati kirjutama ka raamatukogu tööga seotud puudustest. Ette heideti nii lugemistoa väiksust, järjekordi lugemiskoha saamiseks kui ka ebapiisavat raamatuvalikut. Et raha raamatute ostmiseks oli vähe, puudusid duubeleksemplarid. Raamatukogu määrused ei lubanud aga laenutada koju neid raamatuid, mida oli vaid üks. Kõige enam loeti ilukirjandust. Loetavaimad autorid olid tollal E. Vilde ja L. Tolstoi. Raamatukogus oli võimalik lugeda 20–40 ajakirja ja 20–25 ajalehte 30–40 eksemplaris. Et ajalehtede eksemplaarsus oli väike, tehti 1908. aasta 18. märtsil toimunud raamatukogu juhatuse koosolekul ettepanek muretseda kõigist kohalikest päevalehtedest kaks eksemplari.17 Raamatukogu oli küll avatud iga päev (välja arvatud riiklikud pühad) kl. 12–20, pühapäeviti kl. 15–20, kuid lugejate arvates polnud lahtiolekuaeg – eriti pühapäeviti – siiski küllaldane. Ette hakati heitma sedagi, et lugemistoas ei suudetud saavutada tööks vajalikku vaikust. Sellest hoolimata kasvas külastajate arv jõudsalt.