Tallinna Keskraamatukogu - Page 197

‹ 197 › guda lugejad, keda huvitas fantastika, ja rääkida nendega. Meil juba üks klubikogemus oli: 1967. aastal olime asutanud klubi nimega „Rodnik”. Et inimesed olid huvitatud üksteisega kokkusaamisest ja vestlemisest, siis mõtlesime, et seegi kogemus võiks olla huvitav. Koostasime ankeedid. Teades, et ankeete täita ei taha eriti keegi, tegime nii lühidalt ja konkreetselt kui võimalik. Koostasime küsimustiku: kuidas suhtute fantastikakirjandusse? Mida otsite fantastikakirjandusest? Kes on teie lemmikautorid fantastikakirjanduse alal? Mida olete lugenud sel teemal? Missugused teosed meeldisid ja missugused ei meeldinud ja miks? Küsimusi oli veelgi. Vastamine oli vabatahtlik: kes tahtis, see täitis ankeedi. Vastused siiski tulid. Töötasime need läbi ja koostasime lugejatest, keda fantastika huvitas, nimekirja: kutsed saatsime neile, kes ankeedile vastanud olid. Kokku tuli kaheksakümmend inimest, kellest kakskümmend hakkasid ka edaspidi käima. Seejärel koostasime kartoteegi. Kui seda sirvida ja klubi liikmeid elualade järgi loendada, siis selgub, et nende hulgas olid nii Tallinna Polütehnilise Instituudi teise kursuse üliõpilane kui ka üldharidusliku kooli seitsmenda klassi õpilane. Ikka nii, et üheksanda klassi õpilane, TPI kolmanda kursuse üliõpilane, jälle üheksanda klassi õpilane, jälle TPI teise kursuse üliõpilane. See näitab, et teade klubi tekkimisest levis. Tuli insenere, keegi oli tehasest, väga palju oli teise ja kolmanda kursuse üliõpilasi. Klubil oli ka oma embleem. Meil oli väga andekaid lugejaid, kes tegid huvitavad kavandid. Välja valiti kõige kaunim, millel olid tähed. Panime paika klubi tegevussuunad, arutasime, mida teha, ja koostasime tegevusplaani. Esimestel koosolekutel arutasime Strugatskite, Lemi, Azimovi ja Jefremovi loomingut. Initsiatiiv oli tehnilise kõrgintelligentsi käes. Neid erutas fantastikakirjanduse teaduslik pool: probleemid roboti ja inimese vahelises suhtlemises, kaasaegse teaduse ja tehnika tulevik, unistuse ja tegelikkuse suhe. Kõrge teaduslik tase nõudis klubi liikmetelt ka sellekohast ettevalmistust, aga mis peamine, arusaamist tänapäeva ja tuleviku teaduslikest probleemidest. Kes fantastikakirjandusse nagu meelelahutusse suhtus, see käima ei jäänud. Üritusi oli meil mitmesuguseid. Olid raamatute ja filmide arutelud: tol ajal tuli ekraanile Tarkovski film „Solaris”. Palusime klubi liikmetel teha nimekiri, mis neil fantastikakirjandusest kodus olemas oli, et nad saaksid neid raamatuid omavahel vahetada. Ja tõesti neil oli, mida üksteisega vahetada. Raamatukogus oli fantas- tikakirjandust piiratud kogus. Välismaalt ei tulnud eriti midagi: klubi liikmed korraldasid ise omavahel raamatute vahetamist. Tegime ka viktoriine ning esitasime küsimusi fantaasiakirjandusteoste kohta, näiteks nende kohta, mille pealkirjad sisaldavad sõna „saar”. Või: kes teab kõiki J. Verne’i ja Strugatskite teoseid? Küsimused olid ka filmide kohta. Mõnikord oli vaja välja otsida mõni teos, mis oli väga ammu kirjutatud. Enamik fantastikakirjanikke oli ju seotud teadusega. Inimesed läksid nii põlema, diskuteerimisel tekkis võistlusmoment. Arutleti ka selle üle, mis juhtub tulevikus Maaga, mis inimesega. Kirjutati käsikirjalisi jutustusi ja tehti tõlkeid võõrkeeltest vene keelde. Neid loeti ja arutati omavahel. Aleksander Kotljarov, TPI diplomand, klubi president, kirjutas jutustuse „àÌÒÚËÚÛÚ ÔÓÒÚ‡ÌÒÚ‚‡”. („Ruumi instituut”) Praegu suheldakse kompuutri vahendusel, tookord oli aga elav side inimese ja inimese vahel. Kord naistepäeva puhul arutati naiskirjanike-fantaasiakirjanike, Larionova ja Gromova teoseid. Jõuti järeldusele, et naisi, kes seda žanri viljelevad, on vähe ja nende tase ei ole eriti kõrge: nad on siiski rohkem kirjanikud kui insenerid. TPI ajalehes avaldati tõlkeid ukraina fantastikakirjandusest. Klubi liige Rein Kruus, hilisem vene filoloog ja tõlkija, tollal Tallinna 7. Keskkooli 9. klassi õpilane, tõlkis ingliskeelset fantastikakirjandust, klubi asepresident, TPI raadiotehnika insener Žukovets aga saksakeelset kirjandust. Olime kontaktis ka TPI filmiklubiga. Aja jooksul kujunesid meil välja oma kindlad teemad. Näiteks polemiseeriti tulevikulinnade üle. Koostati suur tabel selle kohta, mis tulevikus tuleb ja mida ei tule. Oli 1975. aasta ja kõige suurem probleem tundus tulevikulinnades olevat transport – ja just nii see ju ongi! Klubi liikmeskonna hulgas oli küllalt palju teadlasi. Tahtsime kaasata veel ka õpilasi. Tegime Tallinna 19. Keskkoolis ankeetküsitluse vanemate klasside õpilastele: kas te armastate fantastikakirjandust? Kes on teie armastatuim kirjanik sel