‹ 197 ›
guda lugejad, keda huvitas fantastika, ja rääkida nendega.
Meil juba üks klubikogemus oli: 1967. aastal olime asutanud klubi nimega „Rodnik”. Et inimesed olid huvitatud
üksteisega kokkusaamisest ja vestlemisest, siis mõtlesime,
et seegi kogemus võiks olla huvitav. Koostasime ankeedid. Teades, et ankeete täita ei taha eriti keegi, tegime nii
lühidalt ja konkreetselt kui võimalik. Koostasime küsimustiku: kuidas suhtute fantastikakirjandusse? Mida
otsite fantastikakirjandusest? Kes on teie lemmikautorid
fantastikakirjanduse alal? Mida olete lugenud sel teemal?
Missugused teosed meeldisid ja missugused ei meeldinud
ja miks? Küsimusi oli veelgi. Vastamine oli vabatahtlik:
kes tahtis, see täitis ankeedi. Vastused siiski tulid. Töötasime need läbi ja koostasime lugejatest, keda fantastika
huvitas, nimekirja: kutsed saatsime neile, kes ankeedile
vastanud olid. Kokku tuli kaheksakümmend inimest,
kellest kakskümmend hakkasid ka edaspidi käima. Seejärel koostasime kartoteegi. Kui seda sirvida ja klubi liikmeid elualade järgi loendada, siis selgub, et nende hulgas
olid nii Tallinna Polütehnilise Instituudi teise kursuse
üliõpilane kui ka üldharidusliku kooli seitsmenda klassi
õpilane. Ikka nii, et üheksanda klassi õpilane, TPI kolmanda kursuse üliõpilane, jälle üheksanda klassi õpilane,
jälle TPI teise kursuse üliõpilane. See näitab, et teade
klubi tekkimisest levis. Tuli insenere, keegi oli tehasest,
väga palju oli teise ja kolmanda kursuse üliõpilasi. Klubil oli ka oma embleem. Meil oli väga andekaid lugejaid,
kes tegid huvitavad kavandid. Välja valiti kõige kaunim,
millel olid tähed. Panime paika klubi tegevussuunad, arutasime, mida teha, ja koostasime tegevusplaani. Esimestel
koosolekutel arutasime Strugatskite, Lemi, Azimovi ja
Jefremovi loomingut. Initsiatiiv oli tehnilise kõrgintelligentsi käes. Neid erutas fantastikakirjanduse teaduslik
pool: probleemid roboti ja inimese vahelises suhtlemises,
kaasaegse teaduse ja tehnika tulevik, unistuse ja tegelikkuse suhe. Kõrge teaduslik tase nõudis klubi liikmetelt ka
sellekohast ettevalmistust, aga mis peamine, arusaamist
tänapäeva ja tuleviku teaduslikest probleemidest. Kes fantastikakirjandusse nagu meelelahutusse suhtus, see käima
ei jäänud. Üritusi oli meil mitmesuguseid. Olid raamatute ja filmide arutelud: tol ajal tuli ekraanile Tarkovski film „Solaris”. Palusime klubi liikmetel teha nimekiri,
mis neil fantastikakirjandusest kodus olemas oli, et nad
saaksid neid raamatuid omavahel vahetada. Ja tõesti neil
oli, mida üksteisega vahetada. Raamatukogus oli fantas-
tikakirjandust piiratud kogus. Välismaalt ei tulnud eriti
midagi: klubi liikmed korraldasid ise omavahel raamatute vahetamist. Tegime ka viktoriine ning esitasime
küsimusi fantaasiakirjandusteoste kohta, näiteks nende
kohta, mille pealkirjad sisaldavad sõna „saar”. Või: kes
teab kõiki J. Verne’i ja Strugatskite teoseid? Küsimused
olid ka filmide kohta. Mõnikord oli vaja välja otsida mõni
teos, mis oli väga ammu kirjutatud. Enamik fantastikakirjanikke oli ju seotud teadusega. Inimesed läksid nii
põlema, diskuteerimisel tekkis võistlusmoment. Arutleti
ka selle üle, mis juhtub tulevikus Maaga, mis inimesega.
Kirjutati käsikirjalisi jutustusi ja tehti tõlkeid võõrkeeltest vene keelde. Neid loeti ja arutati omavahel. Aleksander Kotljarov, TPI diplomand, klubi president, kirjutas
jutustuse „àÌÒÚËÚÛÚ ÔÓÒÚ‡ÌÒÚ‚‡”. („Ruumi instituut”)
Praegu suheldakse kompuutri vahendusel, tookord oli
aga elav side inimese ja inimese vahel. Kord naistepäeva
puhul arutati naiskirjanike-fantaasiakirjanike, Larionova
ja Gromova teoseid. Jõuti järeldusele, et naisi, kes seda
žanri viljelevad, on vähe ja nende tase ei ole eriti kõrge: nad on siiski rohkem kirjanikud kui insenerid. TPI
ajalehes avaldati tõlkeid ukraina fantastikakirjandusest.
Klubi liige Rein Kruus, hilisem vene filoloog ja tõlkija,
tollal Tallinna 7. Keskkooli 9. klassi õpilane, tõlkis ingliskeelset fantastikakirjandust, klubi asepresident, TPI
raadiotehnika insener Žukovets aga saksakeelset kirjandust. Olime kontaktis ka TPI filmiklubiga. Aja jooksul
kujunesid meil välja oma kindlad teemad. Näiteks polemiseeriti tulevikulinnade üle. Koostati suur tabel selle
kohta, mis tulevikus tuleb ja mida ei tule. Oli 1975. aasta
ja kõige suurem probleem tundus tulevikulinnades olevat transport – ja just nii see ju ongi! Klubi liikmeskonna
hulgas oli küllalt palju teadlasi. Tahtsime kaasata veel ka
õpilasi. Tegime Tallinna 19. Keskkoolis ankeetküsitluse
vanemate klasside õpilastele: kas te armastate fantastikakirjandust? Kes on teie armastatuim kirjanik sel