Tallinna Keskraamatukogu - Page 17

‹ 17 › sande: koostada saksa- ja venekeelse kirjanduse valiknimestik, mille järgi saaks komplekteerida asutatava Tallinna linna raamatukogu alusvara. Kasutasin selleks tööks mitmeid vene- ja saksakeelsete raamatute katalooge, valides sealt klassikute ja muude autorite teoseid. Valimik ei olnud suur, sest linnavalitsuse rahalised võimalused olid piiratud, aga mis mu nimestikus oli, see osteti. Eestikeelne kirjandus pidi soetatama kõik, niipalju kui seda müügil oli. Siis tuli leida raamatukogu juhataja. Ei mäleta, kustkaudu kerkis kandidaadiks üks endine Treffneri kooli õpilane Heinrich Mikkor. Olime koolis ühel ajal õppinud ja koos „Kroonu onu” mänginud, tema talumeest, mina Aadut. Tema saigi Tallinna linna raamatukogu esimeseks juhatajaks. Tema kõrvale kerkis varsti abijuhatajaks üks vanem mees, omal ajal keisrile saadetavate palvekirjade organiseerijana tuttavaks saanud Adam Peterson. Juba samal 1907. a. sügisel alustas raamatukogu tööd.”12 A. Peterson Kohe algusest peale leiab raamatukogu elavat kasutamist 1907. aastal kasutas raamatukogu päevas keskmiselt 114 lugejat. Järgmisel aastal langes see arv küll 97-le, kuid tõusis 1909. aastal juba 126 lugejale. Nüüdsest peale püsis keskmine päevane lugemistoa kasutajate arv 130–140 piires ja 1912. aastal tõusis päevane lugejate arv 151 isikule. Raamatuid ei laenutatud, lugejad võisid raamatuid kasutada ainult lugemistoas. Nagu juba eelnevalt juttu oli, pääsesid õpilased raamatukogu-lugemissaali ainult õppeasutuse juhtkonna kirjalikul loal. Neid lube kontrolliti perioodiliselt. Et õpilaste lugemisel hoiti silma peal täie rangusega, seda kinnitab ka linna-asjade komisjoni 13. jaanuaril 1910 kirjutatud kiri linnapea V. Lenderile. Kubernerile ettekande tegemiseks palub linna-asjade komisjon toimetada enda kätte kõik kirjalikud load, mille on väljastanud linna õppeasutuste juhtkonnad raamatukogu-lugemistuba külastavate õppurite kohta.13 Juba 14. jaanuari kirjast võib lugeda, et Tallinna Lin- na Maksuta Avaliku Raamatukogu juhtimiskomisjon on toimetanud linnavalitsusse 99 raamatukogu külastamise kirjalikku luba.14 Päev hiljem dateeritud V. Lenderi kiri teatab nõudmise viivitamatust täitmisest: eelpool nimetatud 99 luba on edasi saadetud kubermanguvalitsuse linna-asjade komisjonile.15 Kasutatud raamatute arv on esimestel aastatel võrdlemisi ühtlane ja püsib 40 000 köite piires. Kui raamatukogu avamisel ulatus köidete arv 2000-ni, siis avamise aasta lõpul oli köiteid juba 2041. (Neist oli eestikeelseid 1024, venekeelseid 592 ja saksakeelseid 425 köidet.) Kogu täieneb järgmistel aastatel keskmiselt 600–700 köitega, tunduvalt suureneb venekeelsete raamatute juurdetulek ja nii ületab juba 1909. aastal kogus olnud venekeelsete raamatute arv eestikeelsete arvu. 1915. aastal oli raamatukogus 7430 köidet, neist venekeelseid 3582, eestikeelseid 2664 ja saksakeelseid 1162 köidet.