‹ 154 ›
asusin. Keskraamatukogu direktoriks oli minu tööle tulles Fevronia Kokina, kes õige varsti lahkus. Helgi Peeba,
tollal Helgi Jaanson, töötas juba mitmendat aastat raamatukogus.
gi, Olga Nuut, Zoja Sverdlova ja võõrkeelse kirjanduse
grupis Hildegard Segerkranz. Eestikeelse kirjanduse osakonnas teenindas õpilasi Helmi Tõnts, teenistujaid Linda Akberg, üliõpilasi ja pensionäre Viive Lauba ja töölisi
Niina Aršas bibliograafiaosakonnas 1950-ndatel aastatel.
Eestikeelse kirjanduse osakond 1950 (vasakult): H. Peeba,
R. Tammistu, L. Akberg, V. Lauba, H. Tõnts, E. Mesi.
Helgi Peeba (H. P.): Mina tulin tööle 15. detsembril
1950. Olin lõpetanud kevadel keskkooli, suvel andsin
ujumiskursusi – kuulusin 1949. aastast Eesti ujumiskoondisse – ja sattusin juhuslikult paarikuusele ajutisele
tööle Eesti NSV Riiklikusse Raamatukogusse. Peeteli
kirikusse oli kokku tassitud hulgaliselt raamatuid ja vajati
ajutist tööjõudu neid sorteerima. Seal oli ka niisuguseid
raamatuid, mis olid tollal keelatud. Mulle meeldis töö
raamatutega ja ma oleksin tahtnud jätkata. Ühel päeval
tulime koos sõbrannaga Keskraamatukokku, et tööd küsida. Meid võttis vastu Voldemar Reidla. Tema ütles, et
on ainult üks vaba koht ja käskis meil omavahel otsustada, kumb tuleb. Otsustasime siis nii, et tulen mina.
Kui ma tööle tulin, oli Olga Nuut mind vastu võtmas.
Ta töötas laenutusosakonnas. Läksime trepist üles ja äkki
ta küsis: „Kas teie olete sm. Raudsepp?” Ütlesin, et ei ole
ja mõtlesin, et no nüüd on jälle midagi valesti läinud. Olin
väga hirmul. Õnneks ei juhtunud aga midagi. Olga Nuut
juhatas mu trepist üles laenutusosakonna saali. See pilt
püsib mul siiani silme ees: oli kaks pikka letti, ühel pool
asus eestikeelse kirjanduse osakond. Lugejad oli jaotatud
neljaks grupiks: esimese grupi moodustasid õpilased, teise töölised, kolmanda teenistujad ja neljanda üliõpilased
nin