Tallinna Keskraamatukogu - Page 151

‹ 11 › Rändfond 1945. aastal varustas Tallinna Keskraamatukogu rändraamatukogudega 20 lugemispunkti. 1949. aastal asuti organiseerima rändfondi, mis omaette osakonnana alustas tööd 1951. aastal. 1957. aastal oli rändfondil 60 rändraamatukogu. Neid loodi asutustes, tehastes, ühiselamutes, majavalitsustes, haiglates jne. Lugejaid teenindas ühiskondlikus korras töötanud rändraamatukoguhoidja. Üle poole rändraamatukogudest asus kalalaevadel. Rändfondi juhataja Helvi Raamat annab raamatuid kalatraaler SRT 4588 ühiskondlikel alustel raamatukoguhoidjana töötavale N. Sergunile ja tüürimees V. Isajenkole. Komplekteerimisosakond „Õhtuleht”, 28. jaanuar 1997. Komplekteerimisosakond asutati 1949. aastal. Osakond tegeles raamatute hankimise (tellimised, ostud jm.) ja töötlemisega (arvestus, liigitamine, kohaviidastamine, kataloogimine, laenutusvalmis vormistamine). Siin hoolitseti ka raamatukogu kataloogide täiendamise ja korrashoiu eest. Osakonnas asuvas sisekataloogis olid andmed nii kesk- kui ka haruraamatukogudes leiduvate raamatute kohta. Alates aastast 1947–1952 läksid haruraamatukogud üle ise oma raamatute hankimisele ja töötlemisele. 1957. aastal käis komplekteerimisosakonnast läbi u 100 uut raamatut päevas, 30 ajakirja- ja 80 ajalehenumbrit. Kataloogide jaoks valmis päeva jooksul keskmiselt 130 uut kaarti. Teatmebibliograafia osakond Teatmebibliograafilise tööga alustati Keskraamatukogus juba Arhiivraamatukogus. 1947. aastal loodi eraldi teatmebibliograafia osakond, kus bibliograafide ülesanne oli teenindada üksikisikuid, asutusi ja organisatsioone neile vajaliku kirjanduse leidmisel. Esimese kümne aasta jooksul oli teatmekirjanduse kogudes 2166 teatmeteost. Erinevatesse kartoteekidesse kuuluvate kaartide arv ulatus 200 000-ni. Komplekteerijad tööhoos. * Andmed: H. Jürmani, H. Peeba „Tallinna Keskraamatukogu 1907–1995”. Tallinn 1997, lk. 18–19.