Tallinna Keskraamatukogu - Page 143

‹ 143 › Tallinna IX haruraamatukogu asutati 1949. aastal Hariduse tänaval, kuid juba mõne kuu pärast otsustati raamatukogu üle viia Pelguranda: pärast lepingu sõlmimist Ehitustrusti nr. 5 juhtkonnaga. Vastavalt lepingule pidi Ehitustrust nr. 5 hoolitsema raamatukogu ruumide kütte, valgustuse, koristamise jne eest. Nii avatigi IX raamatukogu 1950. aasta 6. aprillil Pelguranna klubis aadressil Baraki 10. Raamatukogul oli 2 tuba ja 20 m2 põrandapinda. Nii väikesel pinnal polnud võimalik avada lugemissaali ega lasteosakonda. Esimeseks juhatajaks oli Salme Abels. Paraku ei suutnud ehitustrust tagada raamatukogu korralikku kütmist ega ka muid tööks vajalikke tingimusi. 10. I 1951 N. Jaško allkirja kandvast seletuskirjast loeme raamatukogu raskustest lugejate teenindamisel. Kirjutaja teatab, et raamatukogu saab elektrivalgust kell 17.00, tihti isegi alles kell 18.00. „Hiljem kustub elekter jällegi väga mitmesuguseks ajavahemikuks, vahel isegi tunniks-paariks. Kui klubis toimub mingisugune üritus, siis palub klubi juhataja raamatute laenutamise lõpetada, kuna inimesed kasutavad raamatukogu piletita pääsemiseks toimuvaile üritustele.”1 Kurdetakse ka selle üle, et pärast klubis toimunud peoõhtuid on aknaklaasid lõhutud, korduvalt on toimunud raamatukogu uste lahtipitseerimisi ja suvel on raamatukoguruumides toime pandud vargus. Edasi võetakse aga üles vene ajakirjandusväljaannete vähese tellimise küsimus. Kirjutaja teeb nimesid nimetamata etteheiteid Keskraamatukogu juhtkonnale: „Ajalehtede ning ajakirjade tellimisel oli esitatud Keskkogule plaan soovitavate ajalehtede ning ajakirjade kohta. Kuid Keskkogu ei ole täiel määral arvestanud neid soove. Pelgurannas on rõhuv enamus vene lugejaskond. On täiesti arusaadav, et siin loetakse suure huviga Sovetskaja Estonija, „Pionerskaja Pravda”. Selle asemele on aga siia tellitud „Noorte Hääl”, „Säde”, „Rahva Hääl”. Neid lehti ei loe praegu küll keegi peale raamatukogu töötajate (arvult kaks inimest). Väga korratu on ajakirjanduse kohaletoimetamine. Kuigi nimetatud kogus ei ole lugemistuba, mis on raa1 2 TLA.R-413, nim. 5, s. 63, lk. 66. Samas. matukogu osakonnaks, koguneb siia hulgaliselt inimesi ajakirjanduse lugemiseks (see arv ulatub tihti 100-ni). Et päeval ilmuvate ajalehtede kohaletoimetamine toimub kella 11.00–12.00 vahel, siis puuduvad sel ajal veel kohal raamatukogu töötajad, kes neid vastu võtaks. Õhtuseid lehti tuuakse aga alles järgmisel päeval.2 Kirja lõpus avaldab kirjutaja Pelguranna lugejate rahulolematust Bibkollektori tööga. Siin rõhutatakse lugejate üldist soovi hankida rohkem venekeelset tehnilist ning lastekirjandust, mille järele on kirjutaja sõnul otse „karjuv vajadus”, kuid mida Bibkollektorist saab vaid piiratud arvul. Kiri lõpeb nõudmisega paigutada raamatukogu uude asukohta, „kus oleksid vastavalt teistele harukogudele võrdsed töötingimised, ilma milleta on aga võimatu sots.võistluse läbiviimine, kui ka tööplaanide täitmine.” Alates 1952. aastast Tallinna Kalinini rajooni II Haruraamatukogu nime kandnud asutus tegutses aadressil Tšaikovski t. 10, hiljem Majakovski 35. 1963. aastal sai see raamatukogu Tallinna Keskraamatukogu filiaali staatuse.