Tallinna Keskraamatukogu - Page 142

‹ 142 › Tallinna X haruraamatukogu (Merivälja raamatukogu) „Sõnumileht” 1998. a. sügis. 1948. aastal tegi Aleksander Sibul Reinhold Niidule ülesandeks leida ruumid Meriväljal avatava uue Keskraamatukogu filiaali jaoks. Ruum (24 ruutmeetri suurune tuba) saadi eramajja Tuule tee 18, baltisakslaste ehitatud majja, mille omanik pr. Mälk elas samas majas kõrvaltoas. 1948. aasta lõpul, 1949. aasta algul ruum korrastati ja varustati hädavajaliku mööbliga. Raamatukogu avati lugejatele 14. veebruaril 1949. Esimeseks juhatajaks sai Lidia Rumberg, kes oli varem tegutsenud maal rahvamaja juhatajana. Raamatuid oli 707, 1949. aasta lõpuks tõusis see arv 1952-ni. Lidia Rumberg lahkus juba esimesel aastal. Tema järel sai juhatajaks Reinhold Niidu, kes töötas juhatajana 25 aastat. Raamatukoguhoidjatena töötasid Merivälja raamatukogus alates 1949. aastast tööl Edith Kukk (Altpere), hiljem Marta Krums. 1951. aastal ulatus Merivälja elanike arv 1500-ni. Meriväljal töötas Ministrite Nõukogu abimajand, mis hiljem muudeti Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosiks. Teeninduspiirkonda jäi ka Miiduranna küla. Kuni 1952. aasta aprillini kandis raamatukogu nime Tallinna X Haruraamatukogu. Detsentraliseerimise tulemusena läks raamatukogu Tallinna Mererajooni TSN Täitevkomitee alluvusse ja sai nimeks Tallinna Mererajooni III raamatukogu. 1959. aasta aprillis tuli tööle Helju Elstrok, kes töötas sellel kohal 1968. aastani ja alates 1974. aastast vaheaegadega kuni 1985. aastani. 1962. aasta lõpul õnnestus raamatukogul saada juurde üks tuba ja veranda. 1974. aastal toimunud tsentraliseerimine tõi taas kaasa nimemuutuse. Nüüd oli see: M. Gorki nim. Tallinna Keskraamatukogu Merivälja Haruraamatukogu. 1985–1990 oli Merivälja raamatukogu juhatajaks Kai Oidermaa, kelle eestvedamisel käis raamatukogus vilgas kultuurielu: Tõnu Talve juhtimisel asus siin tegutsema Merivälja Raamatuklubi. Sel ajal väljastati raamatukogust Merivälja inimestele ka Kodanike Komitee isikutunnistusi. 1999. aastal toimus Merivälja raamatukogus kapitaalremont. Nüüd sai raamatukogu avara ja kaasaegse teenindussaali koos lastenurgaga. Renoveeriti ka maja fassaad, tehti uus aed ja kõnnitee. Raamatukogu taasavamine leidis aset 1. septembril 1999. Raamatukogu on Merivälja ainus kooskäimise ja vaba aja veetmise koht. Enamuse lugejaist on raamatukogule kasvatanud Merivälja Algkool, mis asutati paar kuud enne raamatukogu. Raamatukogu lugejate hulgas on ka palju Merivälja kooli õpetajaid. Merivälja raamatukogus tegeldakse ka Merivälja ajaloolise mälu kogumisega.