‹ 142 ›
Tallinna X haruraamatukogu (Merivälja raamatukogu)
„Sõnumileht” 1998. a. sügis.
1948. aastal tegi Aleksander Sibul Reinhold Niidule ülesandeks leida ruumid Meriväljal avatava uue Keskraamatukogu filiaali jaoks. Ruum (24 ruutmeetri suurune tuba)
saadi eramajja Tuule tee 18, baltisakslaste ehitatud majja,
mille omanik pr. Mälk elas samas majas kõrvaltoas. 1948.
aasta lõpul, 1949. aasta algul ruum korrastati ja varustati
hädavajaliku mööbliga.
Raamatukogu avati lugejatele 14. veebruaril 1949. Esimeseks juhatajaks sai Lidia Rumberg, kes oli varem tegutsenud maal rahvamaja juhatajana. Raamatuid oli 707,
1949. aasta lõpuks tõusis see arv 1952-ni. Lidia Rumberg lahkus juba esimesel aastal. Tema järel sai juhatajaks
Reinhold Niidu, kes töötas juhatajana 25 aastat. Raamatukoguhoidjatena töötasid Merivälja raamatukogus
alates 1949. aastast tööl Edith Kukk (Altpere), hiljem
Marta Krums.
1951. aastal ulatus Merivälja elanike arv 1500-ni. Meriväljal töötas Ministrite Nõukogu abimajand, mis hiljem
muudeti Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosiks. Teeninduspiirkonda jäi ka Miiduranna küla.
Kuni 1952. aasta aprillini kandis raamatukogu nime
Tallinna X Haruraamatukogu. Detsentraliseerimise tulemusena läks raamatukogu Tallinna Mererajooni TSN
Täitevkomitee alluvusse ja sai nimeks Tallinna Mererajooni III raamatukogu.
1959. aasta aprillis tuli tööle Helju Elstrok, kes töötas
sellel kohal 1968. aastani ja alates 1974. aastast vaheaegadega kuni 1985. aastani.
1962. aasta lõpul õnnestus raamatukogul saada juurde
üks tuba ja veranda.
1974. aastal toimunud tsentraliseerimine tõi taas kaasa nimemuutuse. Nüüd oli see: M. Gorki nim. Tallinna
Keskraamatukogu Merivälja Haruraamatukogu.
1985–1990 oli Merivälja raamatukogu juhatajaks Kai
Oidermaa, kelle eestvedamisel käis raamatukogus vilgas
kultuurielu: Tõnu Talve juhtimisel asus siin tegutsema
Merivälja Raamatuklubi. Sel ajal väljastati raamatukogust Merivälja inimestele ka Kodanike Komitee isikutunnistusi.
1999. aastal toimus Merivälja raamatukogus kapitaalremont. Nüüd sai raamatukogu avara ja kaasaegse teenindussaali koos lastenurgaga. Renoveeriti ka maja fassaad,
tehti uus aed ja kõnnitee. Raamatukogu taasavamine leidis aset 1. septembril 1999.
Raamatukogu on Merivälja ainus kooskäimise ja vaba
aja veetmise koht. Enamuse lugejaist on raamatukogule kasvatanud Merivälja Algkool, mis asutati paar kuud
enne raamatukogu. Raamatukogu lugejate hulgas on ka
palju Merivälja kooli õpetajaid.
Merivälja raamatukogus tegeldakse ka Merivälja ajaloolise mälu kogumisega.