Tallinna Keskraamatukogu - Page 132

‹ 132 › et ootan last. Dekreetpuhkuse rahast jäin muidugi ilma. Minu tõrksus aga ei püsinud kuigi kaua. 1958. aastal tulin ma tagasi. Tegelikult ma ikka väga armastasin oma elukutset. Tööl oli vaja käia ja mulle meeldis nii Nõmme raamatukogu kui ka meie lugejad. Ka Teie ema töötas samas raamatukogus. 1951. aastal vabanes raamatukogus töökoht ja siis võeti minu ema tööle. Nõukogude ajal oli nii, et kõik töötajad raamatukogus olid juhatajad. Meil oli kolm osakonda, mina olin lasteosakonna juhataja. Oli ka lugemistoa juhataja ning siis oli üldjuhataja. Millalgi tehti juurde raamatukoguhoidja koht ja sellele kohale tuligi mu ema. Enne seda oli ema kodus – mul oli minust väga palju noorem vend. Tol ajal ei olnud sugugi kerge tööd leida: mina ja ema kudusime kampsuneid ühte kombinaati. 1962. aastal lasti Andrejeva lahti ja siis pakuti juhataja kohta emale. Ta võttis selle vastu. Kas emaga ühes ja samas asutuses kolleegideks olemine oli kerge või raske? See oli ühtaegu kerge ja raske. Ma ei tohtinud end kuidagi lõdvaks lasta, et teistel ei tekiks arvamust: direktori tütreke, teeb, mis tahab... Meil oli emaga väike vanusevahe. Ema oli kakskümmend, kui mina sündisin. Mina aga olin varaküps laps. Meil oli kogu elu rohkem sõbrannade kui ema-tütre suhe. Ma ei käinud pidudel, vaid lugesin kogu aja. Isa ütles ikka, et niimoodi ma ei saagi mehele, enne kui mõni mees meie uksele koputab ja küsib, kas teil on tütar ära anda. Aga 1953. aastal ma abiellusin – oma kunagise klassivennaga. Ema oli raamatukogu juhataja kuni oma surmani 1978. aastal. Siis sain mina juhatajaks. Aga ma ei saa öelda, et oleksin kogu aeg tubli juhataja rolli silmas pidanud. Töötajate omavahelised suhted olid väga sõbralikud, tööasjad mõtlesime läbi ühiselt. Meil ei olnud kunagi tööl inimest, kellega koos töötamine oleks raske olnud. Et ruumid olid väikesed, tõstsime alalõpmata raamaturiiuleid ümber. Mitte keegi ei öelnud kunagi, et mina seda ei tee, sest see pole minu töö. Mul ei tulnud kunagi pähe ka kamandada, et sina teed seda ja sina toda. Kui hakkasin midagi tegema, tulid teised kaasa ja tegime kõik koos. Suure asutuse juhataja olla on muidugi midagi muud. Väga keeruline aeg oli kapitaalremondi aeg, see oli raske nii puhtfüüsiliselt kui ka moraalselt. 1971. aastal sai Nõmme raamatukogu Tuglase nime. Mida see tähendas? Tuglas oli klassik. Nii tema muuseumil, mis asus raamatukogule suhteliselt lähedal, kui ka raamatukogul olid villa tüüpi aiaga majad. Kuidas see nõukogude ajal võimalik oli, on tegelikult ikka natuke hämmastav küll. Ja kui nii võtta, siis mõtlemisainet pakkus ka nimetus – M. Gorki nimelise Tallinna Keskraamatukogu Fr. Tuglase nimeline harukogu. Eks Tuglas oli ju ka revolutsionäär ja see võis omakorda olukorda leevendada. Tuglase nime saamine tähendas kõigepealt seda, et tegime raamatukokku Tuglase nurga. Seal olid väljas tema kirjutatud raamatud ja infot tema kohta. Seinal rippus Tuglase pilt. Et lugejad oleksid hakanud pärast seda Tuglase raamatuid rohkem lugema, ma küll ei mäleta. Tähistasime Tuglase sünnipäeva ja käisime muuseumiüritustel, kui August Eelmäe Tuglasest kõneles. Neid loenguid oli väga huvitav kuulata. Mida teadsite Eesti-aegsest Nõmme raamatukogust? Kõigepealt seda, et Eesti ajal oli trükitud kataloog, mis nõukogude ajal ära võeti. Nõmme viimase linnapea poeg kinkis selle mulle hiljem – pühendusega. Raamatukogu üks tollaseid juhatajaid oli Leeni Ploompuu-Vesterineni vennatütar Mesike Ploompuu-Päärt. Suur lugupidamine tema vastu on mul püsinud tänaseni. Kui kroonikat vaadata, siis raamatukogu algusaastail vahetusid juhatajad tihti. Nad keegi ei olnud ju ainult raamatukogu töö peal, vaid tegid seda tööd teise ameti kõrvalt. Üks juhatajaid Eesti ajal oli proua Kesker. Tema oli veel kõrges eas meie lugeja. Mesike Päärt-Ploompuu töötas Nõmmel kuus aastat, Hilda Asandi 1944. aastast 1948. aastani, minu ema 1962. aastast 1978. aastani ja mina sealt edasi kuni 2000. aastani. Praegu juhib raamatukogu noor energiline Katrin Sõrmus. Tema on õppinud Tartus saksa filoloogiat ja siis lõpetanud 1990-ndatel Pedagoogikaülikooli juures raamatukogu infotöö eriala. Läbi kõigi aegade oli meil väga hea koostöö Keskraamatukogu ülemustega. Ei olnud muret, millega ei oleks võinud minna juhataj l;V