‹ 130 ›
Nõmme linnaraamatukogust M. Gorki nim. Tallinna Keskraamatukogu
F. Tuglase nim. Haruraamatukoguks.
Nõmme raamatukogu rajati juba 1922. aastal Nõmme
alevi seltsi („Ühendus”) ja haridusministeeriumi toetusel.
Raamatukogu esimene asukoht oli Pärnu mnt. 275 ja ainus töötaja oli hr. Vaik.
1924. aastal läks raamatukogu Nõmme alevivalitsuse alluvusse. Raamatukogu kolis Pärnu mnt. 77, alevivalitsuse
majja ja sai uue nime: Nõmme Alevi Avalik Raamatukogu.
1926. aastal anti Nõmmele linna õigused. Sellega seoses muutus ka raamatukogu nimi: nüüd oli see Nõmme
Linna Avalik Raamatukogu. Raamatukogu asus aadressil
Männi 2.
1927. aastal lahkus hr. Vaik ja tema asemel sai raamatukoguhoidjaks Priido Radiko.
1928. aastal vahetas raamatukogu taas asukohta, kolides
praeguse Nõmme Laste Muusikakooli ruumidesse Pärnu
mnt. 320. Juhataja kohusetäitjana töötas 1931. aastani
Leonore Kesker, kelle põhitöökohaks oli Elektrivõrk. L.
Keskeri lahkumise järel sai juhatajaks A. Prügi.
1938. aastal asus Nõmme raamatukogu juhataja kohale esimene raamatukoguhoidja kutsetunnistust omanud
töötaja, Mesike Ploompuu-Päärt. Ta oli varem olnud Pedagoogikaraamatukogu juhataja ja raamatukoguhoidja
Kopli haruraamatukogus ning õppinud ka Soomes raamatukogunduskursustel.
1938. aasta detsembris korraldas ta seoses üleriigilise
raamatunädalaga Nõmme raamatukogus raamatunäituse. Näitus hõlmas kõiki Nõmme kirjanikke. Eraldi „osakonnad” olid M. Underile, E. Kippelile, M. Sillaotsale, A.
Mälgule ja Nõmme rahvasaadikule E. Särgavale.
1940. aasta alguses kolis korduvalt asukohta vahetanud
Nõmme raamatukogu Õie tänavale, kuhu jäädi rohkem
kui kuuekümneks aastaks – 2002. aastani.
1940. aastal kaotas Nõmme linnaõigused ja Nõmme
raamatukogust sai Tallinna Keskraamatukogu V haruraamatukogu. 1944. aastal läände põgenenud Mesike
Ploompuu-Päärti asemele määrati juhataja kohale Hilda
Asandi, kes seni oli töötanud IV haruraamatukogu ju-
hatajana. Hilda Asandi püüdis jätkata oma eelkäija tehtut. Tema ajal asutati raamatukogu juurde kirjandusring,
kuhu kuulusid Madis Küla-Nurmik, Meinhard Jürna,
Raid Paavel jt. tunnustatud kultuuriinimesed, kelle seas
olid ka tulevased kirjanikud Silvia Truu ja Vladimir
Beekman. Üheskoos koostati alamnahh „Leegid”.
1950-ndate aastate alguses kirjandusring lagunes, senine juhatja H. Asandi vallandati. Tema asemele pandi
juhatajaks Natalia Andrejeva. Omal ajal hoolikalt valitud
raamatufondist jäid pärast korduvaid keelamisi ja raamatute kõrvaldamisi järele vaid riismed. 1962. aastal sai raamatukogu juhatajaks Hilda Kallik, kelle juhtimisel püüti
raamatukogus taastada vaimsemat keskkonda – nii palju,
kui see toona võimalik oli.
1971. aastal anti raamatukogule F. Tuglase nimi. Hilda
Kallik töötas Nõmme raamatukogu juhatajana kuni oma
surmani 1978. aastal.
Hilda Kalliku järel sai raamatukogu juhatajaks tema
tütar, 1948. aastast Nõmme raamatukogus töötanud Ellen-Ines Pagel.
Nõmme raamatukogu asus Õie t. 14 rohkem kui 60 aastat.