Tallinna Keskraamatukogu - Page 103

‹ 103 › 1947. aasta kevadel raamatukogu ümbrust koristamas, A. Sibul keskel. propagandat tegema, valimiste päeval pidid nad hoolitsema selle eest, et kõik valimisõiguslased võtaksid „pühast üritusest” osa. Juhtus nüüd agitpunktis valitsema madal temperatuur, oli direktor süüdi sabotaažis. Nii mõnigi kord käis isa ise all katlamaja kütmas. Säärane olukord kestis seni, kui 1947. aasta kevadel sai kütjaks Mahlbergi-nimeline mees. Ta asus üles III korrusele ametikorterisse elama oma elukaaslase ja viimase teismelise tütrega. Nüüd oli majas ka muu abi saadaval, sest Mahlberg oli kuldsete kätega mees. Nagu juba öeldud, oli küte ebakvaliteetne, aga sellegi saamine ei olnud alati tagatud. Ning kui oli võimalik kütet saada, võis juhtuda, et polnud selle vedamiseks veokit saada. Tavaliselt algaski isa tööpäev telefonikõnedega viimaste saamiseks. Linna täitevkomitee nõudis puiesteelt kokkukoristatud lume kohest ära vedamist. See nõue oli uus, sest enne sõda oli oluline, et puiesteel oleksid jalakäijatele teerajad lumest puhtaks roogitud, hunnikutes asuv lumi võis puiesteele jääda kuni sulamiseni. Oli loomulik, et ka lumeveoks nappis veokeid ja isa ähvardati trahvida ning ükskord trahvitigi vedamata lume pärast. Sel ajal oli kombeks püstitada nõudmisi, hoolimata sellest, kas on reaalseid võimalusi nende täitmiseks. Üsna 1945. aasta algul tehti algust raamatukogualaste kursuste korraldamisega üle ENSV. Isal tuli jällegi lektorina sõita kursuste toimumise paikadesse. Sõitmine oli seotud suurte raskustega. Hoolimata komandeeringu olemasolust tuli vagunisse koha saamiseks võistelda kotipoiste ja muu rändava rahvaga. Esimest korda Saaremaale lendas isa koos Helene Johaniga tillukesel lahtisel lennu- kil. Seda imepärast lendu nimetasid mõlemad korduvalt oma kõnelustes. /.../ Kõrvalasuva endise Tallinna Tütarlaste Kommertskooli hoone, mis oli Suure Isamaasõja algusest olnud sõjaväe kasutuses, üks, Tallinna Keskraamatukogu poolne tiib oli olnud seni koolil kasutada. Koolil asusid seal koolitöötajate ametikorterid ja kantseleiruum. Nüüd nõuti ka selle majatiiva vabastamist. Kui direktor A. Veiderma 1944. aasta sügisel ametist vabastati ja varsti pärast seda areteeriti, pidi perekond muidugi koheselt korteri vabastama. Nüüd nõuti ka endiselt direktorilt, s.o. õppealajuhatajalt meie mõistes, Helmi Mauritzalt, kes töötas inglise keele õpetajana, ametikorteri vabastamist. H. Mauritzale anti uus elamispind Sakala 21 asuvas koolimajas ühe toa näol ühiskorterist.