Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 97

Mäendus. Mäeinstituut 2014
mis ületavad lubatud norme, kui piirväärtused ja läviväärtused, mis on määrustes toodud
ületavad lubatud normi, siis on kindlasti kõige halvem, ehk 7 palli.
Et piirväärtusi ületanud keemilised näitajad pinna- ja põhjavee puhul viia normi
piiridesse, selle jaoks tuleb teha pidevat seiret ning jälgida, et settebasseinid töötaksid
optimaalselt ja ettenähtud tingimustel. Rangelt tuleb jälgida, et pinnavette ei satuks
edaspidi lubamatutes kogustes fenoole ja naftasaadusi. Samuti mõjub põhjavee
kvaliteedile hästi, kui kaevandused, kus põlevkivi enam ei kaevandata täituvad veega.
Sellisel juhul väheneb põhjavees SO4 sisaldus seoses põhjavee taseme stabiliseerumisega.
Töö on seotud uuringuga ETP AR12007 nr. 3.2.0501.11-0025 – Põlevkivi kadudeta ja
keskkonnasäästlik kaevandamine – mi.ttu.ee/etp, B36 - Kivimi raimamine ja rikastamine
valikmeetoditega - mi.ttu.ee/rikastamine.
Viited
1. Dawei Zhou1, Kan Wu1 , Ranli Chen2 and Liang Li1. GPS/terrestrial 3D laser
scanner combined monitoring technology for coal mining subsidence: a case
study of a coal mining area in Hebei, China. Journal of the International Society
for the Prevention and Mitigation of Natural Hazards. Springer Science+Business
Media Dordrecht 2013
2. Eesti põlevkivimaardla tehnoloogiline, majanduslik ja keskkonnakaitseline
rajoneerimine. TTÜ Mäeinstituut. 2005
3. Eesti põlevkiviressursi kasutamissuundade riikliku strateegia aastani 2020
alusuuringud, TTÜ Mäeinstituut, Tallinn 2006
4. Eesti topograafiline andmekogu (ETAK). Maa-amet. 2008.
5. Erg, K., Karu, V., Lind, H., Torn, H. 2007. Mine pool water and energy
production. Doctoral school of energy- and geo-technology January 15–20, 2007,
Kuressaare, Estonia.
6. Karu, V.; Rahe, T.; Närep, E.; Väizene, V.; Costa, J. (2013). Pilot Unit for Mining
Waste Reduction Methods. Environmental and Climate Technologies, 39 - 44.
7. Kolats, M.; Valgma, I.; Robam, K.; Väizene, V.; Karu, V.; Reinsalu, E.; Sõstra,
Ü. (2014). Mine water and dewatering of oil shale, limestone and phosphate rock
mines in Estonia. In: Resources and energy saving: (Toim.) I. Valgma.
Mäeinstituut, 2014.
8. Li, L. (2014). ”Generalized Solution for Mining Backfill Design.” Int. J.
Geomech., 14(3)
9. Liblik, Valdo; Rätsep, Aavo; Toomik, Arvi (2005). Suletud ja suletavate
kaevanduste keskkonnamõju. Valdo Liblik, Jaan-Mati Puning (Toim.). Keskkond
ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis = Environment and oil shale mining in
North-East Estonia (31 - 52). Tallinn: Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut
10. O. R. T. e. a. Gavrilova, „Life Cycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry,“
ELF & TTÜ, Tallinn, 2005.
11. Pensa, M.; Sellin, A.; Luud, A.; Valgma, I. (2004). An analysis of vegetation
restoration on opencast oil shale mines in Estonia. Restoration Ecology, 12, 200 206.

© Mäeinstituut

http://mi.ttu.ee/kogumik/

97