Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 94

Mäendus. Mäeinstituut 2014 tulevikus kasvavad, kuna väheneb avakaevandamise osalus. Sellest tingituna langeb ka ressursikasutuse efektiivsus. Täitmisega kaevandamise puhul saab eeldada väljamiskao olulist vähenemist [15]. Tolm ja müra Põlevkivi kaevandamise müra põhiallikad, mis häirivad inimesi on rööbastransport ja lõhketööd. Lisaks tekitavad müra ka rikastustehased ja karjäärimasinad, mis asuvad territooriumidel, kus on lubatud kõrgem müratase. Prognooside kohaselt liiguvad mäetööd inimasustusest kaugemale ja kaevandustesse, mis vähendavad mõju inimestele. Müra saab leevendada kui rööbastransport asendada konveiertranspordiga, istutada transpordi teede äärde puid või rajada müratõkkeid. Põlevkivi kaevandamise tolmu tekke allikas, mis häirib inimesi on rööbastransport. Lisaks tekitavad tolmu ka lõhketööd, rikastustehased ja karjäärimasinad, mis asuvad territooriumidel, kus inimasustus on hõre või puudub üldse. Leevendavate meetmetena saab tolmu puhul kasutada kaetud rööbastransporti, kaetud konveierit. Karjääriteid tuleb niisutada või katta tolmuvaba kattega. Kokkuvõte Erinevate variantide mõjupallide summast on näha, et kõige tugevam põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju on variandil 5 ehk kuni aastani 1991, kokku 39,2 palli (Joonis 9-11). Võrreldes teiste variantidega oli siis suurem mõju aheraine, pinna- ja põhjavee ja tolmu valdkonnas (Joonis 9-12). Tänapäeval ja tulevikus muutub kaevandamine efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks võrreldes perioodiga enne 1991 aastat. Tuleviku variandid 1, 2 ja 3 kasvavad võrdeliselt toodangumahu suurenemisega ning samad variandid täitmisega kaevandamise korral kasvavad samas suunas, kuid on summaarselt 5 kuni 7 palli võrra väiksema mõjuga (Joonis 9-13). © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 94