Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 93

Mäendus. Mäeinstituut 2014 järve ning infiltreerub tagasi töötavatesse ja suletud kaevandustesse [7]. Väljapumbatavad kogused sõltuvad ilmatikust. Aastas pumbatakse keskmiselt välja 212 mln m3 kuni 265 mln m3 vett. Võttes arvesse TTÜ Mäeinstituudi poolt läbi viidud hüdrogeoloogilisi töid [2; 5; 20; 21; 22; 23; 19; 18] ning samuti Eesti Geoloogiakeskuse OÜ ja AS Maves poolt korraldatud tööde tulemusi ning Keskkonnainfo seireandmestikku saab välja tuua järgmised olulised seisukohad:            Väljapumbatava veekogus ei olene suuresti põlevkivi kaevandamismahust vaid sademete hulgast. Suletud kaevanduste veetase sõltub peamiselt ilmastikuoludest ja sademete rohkusest. Veetase on reguleeritud töötavate kaevanduste ning väljavoolude (Tammiku väljavool Rausvere jõkke ja Ahtme väljavool Sanniku ojja) kaudu. Töötavate kaevanduste poolt väljapumbatavast veest moodustab bilansikomponentide järgi kuni 65% põhjavesi ja kuni 35% on juurdevool suletud kaevandustest ja äravoolukanalitest. Töötavate karjääride poolt väljapumbatavast veest moodustab bilansikomponentide järgi kuni 25% põhjavesi, kuni 13% suletud kaevandused ja 62% on sademevesi. Vee välja pumpamine mõjutab samuti põhjavee kvaliteeti (keemilist koostist). Töötavate ja suletud kaevanduste piirkonnas on põhjavesi muutunud sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi ja üldise mineraalsuse tõusu arvel. Põhjavee kvaliteet paraneb pärast kaevanduste sulgemist mõne aasta jooksul, kui langevad sulfaatide sisaldused ja tagavad kooskõla joogivee standardiga. Veekvaliteedi tagamiseks on koostatud seirevõrk ning see tagab kvaliteedi jälgimise ning ohu tekkides jõutakse reageerida. AS Maves poolt läbiviidud uuring kinnitab, et nii pinna- ja põhjavett mõjutavad maapeal olevad põlenud aheraineladestud ja poolkoksi ladestud. Kaevandamisjäätmete hoidlast välja kantavad ohtlikud ained muudavad puistanguala ja selle lähiümbruse põhjavee joogiveeallikana kasutuskõlbmatuks. Põhjavesi on reostunud eelkõige naftasaaduste ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega. Seadusandlusest lähtuvalt peavad põlevkivi kaevandavad ettevõtted tagama elanikele joogivee. Selleks investeerivad ettevõtted puurkaevude ning ühisveevärgi süsteemidesse,