Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 82
Mäendus. Mäeinstituut 2014
9. Põlevkivi
kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõjust
aastatel 2016-2030
Ingo Valgma, Vivika Väizene
Keskkonnamõju analüüsitakse aastal 2008, kui fikseeriti kaevandamise piirmäär ning
aastal 2023 kui perioodi 2016-2030 keskmine aasta. Territoriaalselt arvestatakse praegu
kehtivate kaevandamislubade mäeeraldiste, taotletavate ning tulevikus taotletavate
mäeeraldistega. Välja on toodud põlevkivi kaevandamise pärandmõju kuni 1991. aastani.
Arvestatakse maailmas kasutuses olevaid kaevandamise keskkonnamõju hindamise
metoodikaid ja standardeid [16]. Keskkonnamõjusid hinnatakse kahel aastal, 2008 ja
2023 arvestades parimat võimalikku tehnoloogiat ning halvimat võimalikku lahendust
mõjude skaalal [24, 25]. Analüüsitakse põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju kolme
kaevandamismahu korral kuni 20 mln t /a, kuni 24 mln t /a ja kuni 28 mln t /a.
Keskkonnamõju analüüsitakse kaevise transportimiseni sihtkohta, töös ei arvestata
kaevise töötlemisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju valdkonnad on
aheraine kasutus, maastikumõju, ressursikasutuse efektiivsus, mõju pinna- ja põhjaveele,
müra ja tolm.
Hindamisel on kasutatud 7-palli skaalat: 1 mõju on kõige nõrgem ning 7 mõju kõige
tugevam. Põlevkivi varu paikneb töötavate karjääride ja kaevanduste väljadel, juba
suletud kaevanduste väljadel ja tuleviku väljadel. Varu kaevandamisel on aluseks võetud
kehtivad kaevandamisnormid: kaevandatakse põlevkivi aktiivset tarbe- ja reservvaru,
passiivset varu ei kaevandata [27]. Kaevandamismahu määramisel mäeeraldisele on
aluseks võetud kaevandamisloas või taotluses lubatud maksimaalne põlevkivi
kaevandamise kogus aastas. Variant 3 korral kui aastane kaevandamismaht on 28 mln t,
on suurendatud maksimaalset aastamäära Narva põlevkivikarjäär II, Narva karjäär ja
Estonia kaevanduse mäeeraldistel. Kaevandamiskohtade valikul on eesmärgiks
kaevandada esmalt aktiivsete mäeeraldiste varu, seejärel varem töötanud kaevanduste
mahajäänud varu (nt Tammiku, Sompa), seejärel töötavate mäeeraldiste kõrval asuvad
varud (nt Estoniast lõunas Estonia lõunaosa, Narva karjääril Narva II lõunaosa, Vanaküla
karjääridel Vanaküla IX) ning kõige viimasena uued eraldiseisvad kaevandamiskohad (nt
Sonda). Kaevandamismahud 1916-1991. aastani on toodud joonisel (Joonis 9-1).
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
82