Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 76
Mäendus. Mäeinstituut 2014
Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega põlevkivi tootmiseks teostati
tehnoloogiliste võimaluste ning majandusliku otstarbekuse analüüs [39].
Viidi läbi katsetööd Jordaania põlevkivi kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste
määramiseks ja analüüsiks [60, 1].
Keskkond
Mitmed keskkonnaseire uuringud on analüüsinud suletud Ubja põlevkivikaevandusest ja
Ubja karjääridest väljavoolava vee seisukorda ja mõju Toolse jõe veele [41, 11].
Estonia kaevanduse lõhketööde mõju hindamiseks mõõdeti müra ja vibratsiooni [20].
Kaevandusvee kasutamist sooja tootmiseks analüüsiti Jõhvi, Toila ja Mäetaguse valla
ühise energiasäästliku arengu kavandamisel [42, 3].
Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjud on prognoositud tulevikuks täna kehtivate
piirmäärade suurenedes alakategooriate kaupa aastateks 2016-2030 [43,16].
Tehnoloogia
Estonia kaevanduse väljamistööde lähenemine Selisoole kulmineerus Selisoo ja teiste
kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste
väljatöötamisega (Joonis 8-1) [44, 7].
Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamisalade ruumilise planeeringu kohta koostati hinnang
[22].
Estonia kaevanduse tingimustes analüüsiti allmaakuivrikastamise tehnoloogia valikut
[45], tuulutust [46] ja veekõrvalduse optimeerimist [47], koostati rikastusvabriku
arvutusmudel [48].
Tulevikusuund on põlevkivikadude vähendamine [49]. Ubja põlevkivikarjäärile koostati
korrastamisprojekt [50].
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
76