Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 76

Mäendus. Mäeinstituut 2014 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega põlevkivi tootmiseks teostati tehnoloogiliste võimaluste ning majandusliku otstarbekuse analüüs [39]. Viidi läbi katsetööd Jordaania põlevkivi kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks ja analüüsiks [60, 1]. Keskkond Mitmed keskkonnaseire uuringud on analüüsinud suletud Ubja põlevkivikaevandusest ja Ubja karjääridest väljavoolava vee seisukorda ja mõju Toolse jõe veele [41, 11]. Estonia kaevanduse lõhketööde mõju hindamiseks mõõdeti müra ja vibratsiooni [20]. Kaevandusvee kasutamist sooja tootmiseks analüüsiti Jõhvi, Toila ja Mäetaguse valla ühise energiasäästliku arengu kavandamisel [42, 3]. Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjud on prognoositud tulevikuks täna kehtivate piirmäärade suurenedes alakategooriate kaupa aastateks 2016-2030 [43,16]. Tehnoloogia Estonia kaevanduse väljamistööde lähenemine Selisoole kulmineerus Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamisega (Joonis 8-1) [44, 7]. Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamisalade ruumilise planeeringu kohta koostati hinnang [22]. Estonia kaevanduse tingimustes analüüsiti allmaakuivrikastamise tehnoloogia valikut [45], tuulutust [46] ja veekõrvalduse optimeerimist [47], koostati rikastusvabriku arvutusmudel [48]. Tulevikusuund on põlevkivikadude vähendamine [49]. Ubja põlevkivikarjäärile koostati korrastamisprojekt [50]. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 76