Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 68
Mäendus. Mäeinstituut 2014
7. Eesti maavarad, nende kaevised ja kasutusalad
Fred Rusanov, Martin Saarnak, Kaupo Kuusemäe
Eesti põhilised maavarad
Maavaraks loetakse maapõueseaduse järgi maakoorest ammutatavat mineraalset või
orgaanilist ainet, mille lasumustingimused ja omadused vastavad kehtestatud nõuetele
ning mida on võimalik kasutada majandustegevuses ja mis on maavarana
keskkonnaregistris arvele võetud [7]. Eesti mõistes saab lugeda kaksteist põhilist
maavara, mis vastavad antud tingimustele, kuid neist kaevandatakse vaid üheksat.
Nendeks on põlevkivi ehk kukersiit, lubjakivi, dolokivi, turvas, liiv, kruus, savi, järvelubi
ja muda. Praegu mittekaevandatavate maavarade hulka kuuluvad graptoliitargilliit, graniit
ja fosforiit. Eelnevalt mainitud kõiki maavarasid leidub valdavalt kõikjal üle Eesti,
erandiks on vaid põlevkivi, graptoliitargilliit ja fosforiit, mille leiukohad jäävad kirde- ja
põhja Eesti piiresse. Kukersiit ja graptoliitargilliit on erilised kivimid kuna nad sisaldavad
orgaanilist ainet [16]. Eesti maapõu sisaldab endas veel enam maavarasid kui juba
loetletud kaksteist maavara (Tabel 7-1), kuid need esinevad kas väga väikestes kogustes
juba eelnimetatud maavarade koostises või siis väga sügaval maapõues.
Maavarade kaevised ja nende kasutamine
Kaevis on kobestunud kivim või sete. Kaevist iseloomustab kaevises olevate terade ja
tükkide suuruste ning omaduste jaotuste suhe [8, 1]. Põlevkivi raimamisel saadakse
kaevis ( Joonis 7-1). Et saada vastavat kaevist, kasutatakse ka selektiivset põlevkivi
kaevandamist [4, 26]. Põlevkivi kasutatakse elektrienergia, õli ja soojusenergia saamiseks
[12].
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
68