Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 68

Mäendus. Mäeinstituut 2014 7. Eesti maavarad, nende kaevised ja kasutusalad Fred Rusanov, Martin Saarnak, Kaupo Kuusemäe Eesti põhilised maavarad Maavaraks loetakse maapõueseaduse järgi maakoorest ammutatavat mineraalset või orgaanilist ainet, mille lasumustingimused ja omadused vastavad kehtestatud nõuetele ning mida on võimalik kasutada majandustegevuses ja mis on maavarana keskkonnaregistris arvele võetud [7]. Eesti mõistes saab lugeda kaksteist põhilist maavara, mis vastavad antud tingimustele, kuid neist kaevandatakse vaid üheksat. Nendeks on põlevkivi ehk kukersiit, lubjakivi, dolokivi, turvas, liiv, kruus, savi, järvelubi ja muda. Praegu mittekaevandatavate maavarade hulka kuuluvad graptoliitargilliit, graniit ja fosforiit. Eelnevalt mainitud kõiki maavarasid leidub valdavalt kõikjal üle Eesti, erandiks on vaid põlevkivi, graptoliitargilliit ja fosforiit, mille leiukohad jäävad kirde- ja põhja Eesti piiresse. Kukersiit ja graptoliitargilliit on erilised kivimid kuna nad sisaldavad orgaanilist ainet [16]. Eesti maapõu sisaldab endas veel enam maavarasid kui juba loetletud kaksteist maavara (Tabel 7-1), kuid need esinevad kas väga väikestes kogustes juba eelnimetatud maavarade koostises või siis väga sügaval maapõues. Maavarade kaevised ja nende kasutamine Kaevis on kobestunud kivim või sete. Kaevist iseloomustab kaevises olevate terade ja tükkide suuruste ning omaduste jaotuste suhe [8, 1]. Põlevkivi raimamisel saadakse kaevis ( Joonis 7-1). Et saada vastavat kaevist, kasutatakse ka selektiivset põlevkivi kaevandamist [4, 26]. Põlevkivi kasutatakse elektrienergia, õli ja soojusenergia saamiseks [12]. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 68