Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 63
Mäendus. Mäeinstituut 2014
vajalike katsetuste, mõõtmiste, modelleerimiste ja teoreetiliste arvutuste
läbiviimine, mille tulemusel valmis koostöös tehase projekteerijatega
spetsiaalselt põlevkivi kaevanduste jaoks koristuskombain. Kombain oli üks
õnnestunumaid mäemasinaid, mis oli projekteeritud ja valmistatud spetsiaalselt
Eesti põlevkivi raimamiseks, kus küllalt sitketele ja kõvadele põlevkivi kihtidele
olid veel kõvemad lubjakivi vahekihid ja konkretsioonid. Eriti edukalt töötas
kombain
Kohtla
kaevanduses,
kus
väljati
kogu
kihind
A-E.
Kombainkaevandamisel kasutatakse lankkaevandamist, kus kaeveväli
valmistatakse, rajades ette valmis kogumis- ja külgstreki ning ee alglõõri
kombaini, konveieri ja toestuskompleksi monteerimiseks. Tänapäeva
kombainilaava pikkus võib ulatuda kuni 400 meetrini, langi pikkus võib olla 4 –
5 km. Pikkades etes on kasutusel piki ett konveieril liikuv veoketi abil ennast
vedav kahe tigu tüüpi tööorganiga varustatud mäekombain. Lõikeorganid asuvad
kombaini mõlemas otsas, on tungraudade abil üles-alla liigutatavad. Pöörlevate
tööorganite teljed on paralleelsed kaeveõõne põhjaga. Kombain võib töötada
mõlemas suunas, kusjuures alumine tööorgan liigub ees, ülemine taga. Teises
suunas liikuma hakates vahetatakse tööorganite asukohad. Tööorganid on
varustatud vahetatavate lõiketeradega. Seda tüüpi kombain oli kasutusel Eestis
põlevkivi kaevandamisel. Moodsates tänapäeva koristusetes kasutatakse
komplekse ja agregaate, kus koristusesi hoitakse ülal ühte hüdrovõrku ühendatud
hüdrauliliste tugede ja neile asetatud katuse abil. Samas võrgus on ka konveierit
nihutavad tungrauad. Strekil asub võrgus rõhku hoidev õlijaam. Võrgus
kasutatakse tänapäeval õli asemel emulsiooni (vee ja õli segu). Eestis kasutati
esialgu mehaanilist raudtoestikku ja hiljem mindi üle hüdraulilise kompleksi
"Sputnik" kasutamisele [14]. Pikaee kombainiga lae langetamisega
lankkaevandamisviisi eeliseks on inimestele ohutu töö kindlustamine,
põlevkivikihindi täielik väljamise võimalus, puuduseks on kaevandatud ala
maapinna rikkumine.
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
63