Mäendus. Mäeinstituut 2014
paeriita toimus käsitsi. Algul kasutati üheketilist, hiljem kaheketilist
kraapkonveierit lõpuks moodsamat hüdromuhvidega kaheketilist ankrukettidega
konveierit. Kaevandatud alas kasutati osalist täitmist, mille tõttu maapind vajus
[7]. Põlevkivi raimamiseks kasutati soonimist ja puur-lõhketöid. Lõketöödel
kasutati ammoniiti. Tööee toestamisel kasutati puit-toeposte, hiljem metalltoeposte. Laavade lõppu jäeti külgstrekk, tuulutuseks, materjalide transpordiks ja
varuväljapääsuks.
kamberkaevandamine - kaevandamisviis, mille puhul jäetakse väljatavasse
kihindisse tervikud, mis hoiavad maapinda üleval ja nende vahele
moodustuvad kambrid, kus liiguvad masinad (Joonis 6-1) [6]. Kaevandamisviisi
eeliseks on võimalus kasutada põlevkivi väljamisel moodsaid mäemasinaid [17]
ja oluliseks tunnuseks on katendi ja maapinna vajumise vältimine normaalsetel
geoloogilistel tingimustel [23]. Puuduseks on, et osa maavarast (põlevkivist)
jäetakse väljamata, millest moodustuvad tugitervikud, mis jäävad maapinda
hoidma. Veel on puuduseks see, et kogu väljatav kaevis (põlevkivi ja aherkivim)
tuleb transportida maa peale seal rikastada tarbijale nõutava kvaliteedini.
Suurenevad kaevandamiskaod ja maad risustavad aheraine mäed. Kasutusel on
olnud ja on ka edaspidi võimalik kasutada erinevaid kamberkaevandamise viise
(Joonis 6-2, Joonis 6-3, Joonis 6-4, Joonis 6-5) . Kambrite laius on olnud
olenevalt kattekivimite paksusest ja omadustest 6 -10 m, tervikute mõõdud ca
6x6 m ja kõrgus 2,6 – 3,4 m. Kamberkaevandamisel on kasutatud puur-lõhketöid.
Algul puuriti ja lõhketööd viidi läbi käsitsi. Tänapäeval on kasutamisel
puurimisel liikuvad puurseadmed ja lõhketöödel kasutatakse emulsioonlõhkeaine laadimisseadmeid. Kaevise laadimiseks kasutati algul käpplaadimismasinaid, millega laaditi algul vagon