Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 56

Mäendus. Mäeinstituut 2014 Põlevkivikaevanduste rajamine Kaevandamise tehnoloogiat ja protsesse valitakse sõltuvalt mäendustingimustest [20]. On teada tuntud tõde, et lõuna suunas on põlevkivi kihind sügavamal maapõues. Samuti on tänapäevaks kujunenud tõeks, et kaevandamine karjäärist pole otstarbekas kui põlevkivi kihindit katab üle 30 meetri paksune katend. Alla 30 meetri sügavusi kaevandusi leidub Eestis mitmeid, alustades ajaloolistest kaevandustest, mis rajati avamusjoone lähedale Pavadus, Kävas, Kiviõlis, Küttejõul ja Viivikonnas. Kõigil eelpool nimetatutel jääb põlevkivikihind maapinnast alla 10 meetri sügavusele. Madala sügavusega kaevandused on tingitud asjaoludest, et nende tekke aegne paljandamise tehnoloogia polnud üle 10 m sügavuse karjääri loomiseks just optimaalseim ressursside kasutamine. Seetõttu hakati kasutama allmaakaevandamist ja selleks rajati karjääridest stollid. Esimeseks toodangut andvaks kaevanduseks võib nimetada Kukruse kaevandust [15]. Enne II maailmasõda toimus allmaakaevandustes valdavalt paarisstrekkidega kaevandamisviis. See oli tingitud põlevkivi säästvast kasutamisest ja tuli vältida maapinna vajumist. Vahetult pärast II maailmasõda võeti kasutusele paarislaavadega kaevandamisviis, 1960ndatel kamber- ja kombainlaava kaevandamisviis (Tabel 6-2). Eesti põlevkivi kaevandamisel on kasutatud järgmisi kaevandamisviise:   Avakaevandamisel  väljakkaevandamine - kaevandamisviis, mille puhul maavara väljatakse kihtidena suurel alal e. väljakul. Lasund võeti välja kihtide kaupa, katend ja aherkivi veeti hobustega välispuistangutesse, põlevkivi ladustati. Põlevkivi kaevandamisel kasutati ainsana erafirmas „Mutschnik & Co“ 1917 aastal Muistneki karjääris, kus tööd katkesid revolutsiooniliste sündmuste tõttu.  aukkaevandamine - karjääris kaevandades jääb järgi auk. Katend ja aherkivim veetaks välispuistangusse. Aukkaevandamist kasutatakse juhul kui katendikivimeid ei saa paigutada kaevandataud alasse, kuna need kataksid maavara või neid ei ole piisavalt, et auku täita. Eestis on enamus karjäärid alustanud aukkaevandamisega, seejärel on mindud üle vaalkaevandamisele.  vaalkaevandamine - peamine kihtmaardlate kaevandamisviis, mille puhul katendikivimid paigutatakse sisepuistangusse vaaludena. Eesti põlevkivi- ja fosforiidikarjäärid on vaalkarjäärid [18, 22, 4]. Allmaakaevandamisel  paarisstrekkidega - kõige vanem kasutusel olnud allmaa kaevandamisviis Eestis. Alustati kitsaste 3-4 m laiuste etega (kambritega), hiljem hakati katsetama laiemaid (8-10 m) esi, kus jäeti aherkivim kaevandatud alasse.  paarislaavadega - Paarislaavadega kombineeritud kaevandamisviisil rajati paneelstrekkide vahele ette kogumisstrekk ja kraapkonveieri monteerimiseks kahele poole ee alglõõrid. Kogumisstrekile monteeriti lintkonveier, millelt laaditi põlevkivi paneelstrekil vagonettidesse. Vedu toimus elektriveduritega. Põlevkivi sorteerimine, laadimine kraapkonveierile ja aherkivimi laadimine üle konveieri © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 56