Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 55
Mäendus. Mäeinstituut 2014
6. Eesti põlevkivi kaevandamisviisid
Martin Saarnak, Lembit Uibopuu, Ingo Valgma, Martin Nurme, Vivika Väizene
Sissejuhatus
Eestis on põlevkivi kaevandatud avakaevandamis- ja allmaakaevandamismoodusel [3].
Kaevandamisviisi klassifikatsioon täpsustab seda, kuidas kaevandatakse. Tavaliselt
näitab see põhikaeveõõnte või põhiprotsesside põhiomadusi [19]. Põlevkivi
kaevandamine Eestis [11] sai alguse I maailmasõja päevil, kui Venemaa loode osa tabas
kütuse kriis ning kui mõisteti kivisöe asendatavust põlevkiviga. Venemaal moodustati
Kütuse Komitee, kus kaaluti põlevkivi kasutamise võimalusi. 1916. aastal hakkas Kütuse
Komitee ülesandel geoloog Pogrebov läbi viima ulatuslikke geoloogilisi uuringuid Eesti
põlevkivi levikualal. Geoloogilisteks uuringuteks kasutati šurfe. Põlevkivi proovide
saamiseks laiendati uuringušurfe ja kaevandati 50 tuhat puuda põlevkivi Petrogradi
teaduslikesse uurimisasutustesse, Tallinna katlamajadesse ja Aseri ning Kunda
tsemendivabrikutesse saatmiseks. Uurimistulemused olid edukad. Kütte komitee otsustas
alustada põlevkivi kaevandamist ja tsaar Nikolai II eraldas selleks riigi poolt kaevanduse
projekteerimiseks ja rajamiseks vastava summa raha ning sellega seotud tööd algasid
kiirelt [14].
Põlevkivikarjääride rajamine
Enne karjääride rajamist oldi rajatud uuringušurfid. Uuringušurfid olid rajatud teaduslikes
laboratooriumites põlevkivi uurimiseks. Esimesed šahtid ja strekid rajati käsitsi, raimates
kangi ja kiilude abil, vesi pumbati välja käsipumbaga ja lahti murtud põlevkivi tõsteti
maa peale käsivintsi abil puutoobris [16]. 1917. aastal alustati põlevkivi kaevandamise
ettevõtte rajamist Pavandu külla. Hakati ehitama kitsa- ja laiarööpmelist raudteed Kohtla
raudteejaamast Pavandusse. Alustati Pavandu külas infrastruktuuri ja ehitiste rajamist
(elektrijaam, katlamaja, töökojad). Pavandu karjääris hakkasid tööle auruvedurid koos
puidust vagonettidega ja elektriga käivitatavad veepumbad. Veetaseme alandamiseks
kaevati käsitsi veekraav. Kahjuks sõjategevuse tõttu tööd takerdusid. Pavandu karjääri
algust võib nimetada ka Eesti põlevkivi avakaevandamise alguseks. Pavandu karjääris
alustati aukkaevandamisega ja hiljem mindi üle vaalkaevandamisele [24]. 1919. hakati
Pavandu karjääris katendi eemaldamiseks kasutama 2 m3 kopa mahuga auruekskavaatorit,
mida liigutas, elektrijõul töötav metallist transportöör. Rööbastel liikuvat
auruekskavaatorit hakati esmakordselt Eestis põlevkivi kaevandamisel kasutama 1925.
aastal Vanamõisa karjääris, kuigi tööd algasid seal juba 1920. Järgnesid ka teiste
karjääride rajamised (Tabel 6-1).
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
55