Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 55

Mäendus. Mäeinstituut 2014 6. Eesti põlevkivi kaevandamisviisid Martin Saarnak, Lembit Uibopuu, Ingo Valgma, Martin Nurme, Vivika Väizene Sissejuhatus Eestis on põlevkivi kaevandatud avakaevandamis- ja allmaakaevandamismoodusel [3]. Kaevandamisviisi klassifikatsioon täpsustab seda, kuidas kaevandatakse. Tavaliselt näitab see põhikaeveõõnte või põhiprotsesside põhiomadusi [19]. Põlevkivi kaevandamine Eestis [11] sai alguse I maailmasõja päevil, kui Venemaa loode osa tabas kütuse kriis ning kui mõisteti kivisöe asendatavust põlevkiviga. Venemaal moodustati Kütuse Komitee, kus kaaluti põlevkivi kasutamise võimalusi. 1916. aastal hakkas Kütuse Komitee ülesandel geoloog Pogrebov läbi viima ulatuslikke geoloogilisi uuringuid Eesti põlevkivi levikualal. Geoloogilisteks uuringuteks kasutati šurfe. Põlevkivi proovide saamiseks laiendati uuringušurfe ja kaevandati 50 tuhat puuda põlevkivi Petrogradi teaduslikesse uurimisasutustesse, Tallinna katlamajadesse ja Aseri ning Kunda tsemendivabrikutesse saatmiseks. Uurimistulemused olid edukad. Kütte komitee otsustas alustada põlevkivi kaevandamist ja tsaar Nikolai II eraldas selleks riigi poolt kaevanduse projekteerimiseks ja rajamiseks vastava summa raha ning sellega seotud tööd algasid kiirelt [14]. Põlevkivikarjääride rajamine Enne karjääride rajamist oldi rajatud uuringušurfid. Uuringušurfid olid rajatud teaduslikes laboratooriumites põlevkivi uurimiseks. Esimesed šahtid ja strekid rajati käsitsi, raimates kangi ja kiilude abil, vesi pumbati välja käsipumbaga ja lahti murtud põlevkivi tõsteti maa peale käsivintsi abil puutoobris [16]. 1917. aastal alustati põlevkivi kaevandamise ettevõtte rajamist Pavandu külla. Hakati ehitama kitsa- ja laiarööpmelist raudteed Kohtla raudteejaamast Pavandusse. Alustati Pavandu külas infrastruktuuri ja ehitiste rajamist (elektrijaam, katlamaja, töökojad). Pavandu karjääris hakkasid tööle auruvedurid koos puidust vagonettidega ja elektriga käivitatavad veepumbad. Veetaseme alandamiseks kaevati käsitsi veekraav. Kahjuks sõjategevuse tõttu tööd takerdusid. Pavandu karjääri algust võib nimetada ka Eesti põlevkivi avakaevandamise alguseks. Pavandu karjääris alustati aukkaevandamisega ja hiljem mindi üle vaalkaevandamisele [24]. 1919. hakati Pavandu karjääris katendi eemaldamiseks kasutama 2 m3 kopa mahuga auruekskavaatorit, mida liigutas, elektrijõul töötav metallist transportöör. Rööbastel liikuvat auruekskavaatorit hakati esmakordselt Eestis põlevkivi kaevandamisel kasutama 1925. aastal Vanamõisa karjääris, kuigi tööd algasid seal juba 1920. Järgnesid ka teiste karjääride rajamised (Tabel 6-1). © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 55