Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 33

Mäendus. Mäeinstituut 2014
määramiseks viidi läbi laborikatsed [6, 21, 3] ning arvutati koefitsiendid edaspidiseks
mäetööde projekteerimiseks [5].
Lisaks on hinnatud Ojamaa kaevanduse geoloogilises häirevööndis [17, 16] väljatava
kaevise rikastamise protsessi ning võimalusi tükikivi osakaalu suurendamiseks [13].
Uuringu eesmärk oli välja selgitada tükisuuruse 25...125 mm osakaalu tõstmiseks ja
11,34 MJ/kg kütteväärtusega kaubapõlevkivi osakaalu suurendamiseks. Uuringu
tulemusena leiti, kui palju on kihtide A-F1 väljamisel võimalik saada II-sordi põlevkivi.
Põlevkivikihtide kütteväärtused ja survetugevused erinevad omavahel oluliselt, kuid on
muutumatud kaevanduse eri osades. Lõpptulemusena jõuti järeldusele, et oluliseks
mõjutavaks teguriks on puur-lõhketööde teostamine kaevises peenosa vähendamisel [10,
4].
Põlevkivi on uuritud aktiivselt nii tehnoloogia arendamise, keskkonnahoiu ja säästlikkuse
poole püüeldes ning jätkatakse kindlasti ka tulevikus (Tabel 3-2).
Tabel 3-2 Mäeinstituudi poolt viimastel aastatel teostatud põlevkiviuuringud. Vt. lisa
aadressilt: mi.ttu.ee/projektid [9]

Uuringu nimetus, vt. lisa aadressil: mi.ttu.ee/projektid
Allmaakuivrikastamise tehnoloogia valik
Allmaakonstruktsioonide ja mäemassiivi pikaajaline käitumine ning keskkonnamõju
Altkaevaevandatud alade püsivuse prognoos ja keskkonnamõju
Altkaevandatud maa hinnang kõrvalmaantee 13134 Kukruse-Tammiku lõigul KukrusePajualuse
Determination of conversion factor between compression strength and point load test
index
Digitaalsed mäetehnoloogilised skeemid
Eesti Energia Kaevanduste põlevkivivarude hindamine õlivaruna. Etapp I
Eesti maapõue geotehnoloogilised mudelid, erijuhus - lavamaardlad
Eesti põlevkivimaardla tehnoloogiline, majanduslik ja keskkonnakaitseline rajoneerimine
Eksperthinnang Aidu karjääri Kohtla kaevevälja KMIN-017 5 geoloogilise ploki
lubjakivi kõvaduse määramiseks

© Mäeinstituut

http://mi.ttu.ee/kogumik/

33