Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 256
Mäendus. Mäeinstituut 2014
Mäeinseneride ja mäetehnikute vastava taseme hindamine
Mäeinseneride ja –tehnikute sisulist vastavust kutsestandardist tulenevatele nõuetele
hindavad kutsekomisjoni poolt määratud hindamiskomisjonid. Hindamiskomisjon
koosneb vähemalt kolmest liikmest ning hindab kutse taotlejaid esitatud dokumentide
põhjal ning vajaduse korral personaalse intervjuu abil. Hindamiskomisjoni liikmed
peavad tundma kutsesüsteemi, olema sisuliselt pädevad, lähtuma eetikast ning vältima
huvide konflikti ohtu.
Mäeinseneride hindamiskomisjoni töö on sellevõrra keerulisem, kui tegemist on
kutsestandardi mõistes suurema vastutusvaldkonna ning kõrgemalt haritud inseneridega.
Mäeinseneri kutsetunnistuse taotlemisel tuleb esitada kõik dokumendid, et tõendada
töökogemust, haridust ja enesetäiendamist ning nende tulemusel vastavust kutsestandardi
nõuetele. Kutsestandardi nõuded omakorda on koostatud töögrupi poolt selliselt, et
tagatud oleks kõrgetasemeline töö igas aspektis.
Õppekava
Mäeinseneride koolitamine toimub TTÜ Mäeinstituudis, geotehnoloogia õppekava abil.
Erinevate kõrgharidusreformide käigus on muudetud õppekava nime ja õpetamise
asukohta. Erinevalt ehitusinseneridest on mäeinseneride õppeperioodi kestus muutunud 5
aastaselt inseneriõppelt 3 + 2 õppele, olles kasutanud õpetamise 76 aasta jooksul mitmeid
erinevaid vorme [23, 31]. Ehitusinseneride puhul on lisaks kutsesüsteemi toimimisele ja
heale mainele olemas ka konkreetsed ehitusinseneriõppe raamnõuded, mis on sätestatud
Vabariigi Valitsuse määrusega [29].
Kutsestandardite üheks osaks on olla sisendiks koolitus- ja õppekavadele [8]. Õppekava
omakorda on reguleeritud mitmete erinevate osapoolte poolt, näiteks Eesti Vabariigi
haridusseadus (Haridusseadus RT I, 20.06.2014, 5), kõrgharidusstandard
(Kõrgharidusstandard RT I, 29.07.2014, 17), Tallinna Tehnikaülikooli seadus (Tallinna
Tehnikaülikooli seadus, RT I, 20.06.2014, 2), TTÜ õppekava statuut, Haridus- ja
teadusministeeriumi suunised jne [19, 17, 21, 20].
Õppekava koostamisel selgus, et kutsestandard sätestab küll teadmised ja oskused
vastavatel tasemetel, kuid nende konverteerimine õppeainetesse ning vastavatesse
mahtudesse jääb õpetava asutuse vastutada. Kui õppeaines vastab 1 EAP 26 tunnile tööle,
mida üliõpilane on õppimiseks kulutanud [17], siis kutsestandard ei määra, kui mitu
EAP-d peab tudeng läbima, et omandada kõik vajalikud teadmised näiteks
pealmaakaevandamise spetsialiseerumise valdkonnas mäeinsener 7. kutsetasemel.
Kõiki eelpool nimetatud osapooli arvesse võttes, jääb parima tulemuse saavutamiseks
õppekava näol keerulisse olukorda õpetav asutus, kuna ettevõtted soovivad
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
256