Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 256

Mäendus. Mäeinstituut 2014 Mäeinseneride ja mäetehnikute vastava taseme hindamine Mäeinseneride ja –tehnikute sisulist vastavust kutsestandardist tulenevatele nõuetele hindavad kutsekomisjoni poolt määratud hindamiskomisjonid. Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest ning hindab kutse taotlejaid esitatud dokumentide põhjal ning vajaduse korral personaalse intervjuu abil. Hindamiskomisjoni liikmed peavad tundma kutsesüsteemi, olema sisuliselt pädevad, lähtuma eetikast ning vältima huvide konflikti ohtu. Mäeinseneride hindamiskomisjoni töö on sellevõrra keerulisem, kui tegemist on kutsestandardi mõistes suurema vastutusvaldkonna ning kõrgemalt haritud inseneridega. Mäeinseneri kutsetunnistuse taotlemisel tuleb esitada kõik dokumendid, et tõendada töökogemust, haridust ja enesetäiendamist ning nende tulemusel vastavust kutsestandardi nõuetele. Kutsestandardi nõuded omakorda on koostatud töögrupi poolt selliselt, et tagatud oleks kõrgetasemeline töö igas aspektis. Õppekava Mäeinseneride koolitamine toimub TTÜ Mäeinstituudis, geotehnoloogia õppekava abil. Erinevate kõrgharidusreformide käigus on muudetud õppekava nime ja õpetamise asukohta. Erinevalt ehitusinseneridest on mäeinseneride õppeperioodi kestus muutunud 5 aastaselt inseneriõppelt 3 + 2 õppele, olles kasutanud õpetamise 76 aasta jooksul mitmeid erinevaid vorme [23, 31]. Ehitusinseneride puhul on lisaks kutsesüsteemi toimimisele ja heale mainele olemas ka konkreetsed ehitusinseneriõppe raamnõuded, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega [29]. Kutsestandardite üheks osaks on olla sisendiks koolitus- ja õppekavadele [8]. Õppekava omakorda on reguleeritud mitmete erinevate osapoolte poolt, näiteks Eesti Vabariigi haridusseadus (Haridusseadus RT I, 20.06.2014, 5), kõrgharidusstandard (Kõrgharidusstandard RT I, 29.07.2014, 17), Tallinna Tehnikaülikooli seadus (Tallinna Tehnikaülikooli seadus, RT I, 20.06.2014, 2), TTÜ õppekava statuut, Haridus- ja teadusministeeriumi suunised jne [19, 17, 21, 20]. Õppekava koostamisel selgus, et kutsestandard sätestab küll teadmised ja oskused vastavatel tasemetel, kuid nende konverteerimine õppeainetesse ning vastavatesse mahtudesse jääb õpetava asutuse vastutada. Kui õppeaines vastab 1 EAP 26 tunnile tööle, mida üliõpilane on õppimiseks kulutanud [17], siis kutsestandard ei määra, kui mitu EAP-d peab tudeng läbima, et omandada kõik vajalikud teadmised näiteks pealmaakaevandamise spetsialiseerumise valdkonnas mäeinsener 7. kutsetasemel. Kõiki eelpool nimetatud osapooli arvesse võttes, jääb parima tulemuse saavutamiseks õppekava näol keerulisse olukorda õpetav asutus, kuna ettevõtted soovivad © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 256